Kartulikasvatus on madalseisus
Eesti keskmine elanik tarbib ligi sada kilogrammi kartulit aastas, mis teeb kogu tarbijaskonna vajaduseks 150 000 tonni. Kui lisada seemnekartuli, loomakartuli ja tööstuses kasutatava kartuli hulk, jääb suur osa kasvatatud kartulist ikka turuta.
Kartuli tuntav ületootmine on hoidnud kokkuostuhinnad madalal. «Kartulit tasub kasvatada vaid suuremal maa-alal kui kümme hektarit, kui on juba olemas vajalik tehnika,» väitis Vahur Mõttus.
Eesti maaviljeluse instituudi kartuli-agrotehnika grupi juhi Luule Tartlani sõnul tasub põllumehel kartulit kasvatada vaid siis, kui on olemas suurem turg. Venemaa 50protsendiline tollimaks on muutnud Eesti kartuli ekspordi senisel kujul mõttetuks. Põllumajandusministeeriumi andmetel eksportis Eesti eelmise aasta kaheksa kuuga vaid 200 tonni kartulit, samal ajal kui import ulatus 1400 tonnini.
Tartlani hinnangul jääb kartulikasvatus Eestis ilma riigipoolse toetuseta miinustesse. «Talunikel pole tehnikat, sest see on kallis, ning ka korralik väetamine tekitab probleeme. Intensiivsordid vajavad kergelt lahustuvat väetist, mille tonni hind ületab 5000 krooni,» lisas Tartlan.
Väljapääs kujunenud olukorrast on Tartlani sõnul kartulikasvatamine lepingute alusel, kasutades varajasi ja keskvalmivaid sorte. Sellise kartuliga saab turule minna varem ning neid saab koristada ajal, mil neile tekib vähem mehaanilisi vigastusi.
«Meie kliimas ei kasva hilisemad kartulid lõpuni valmis,» lausus Tartlan. «Kuna me oleme aga just selliseid kartuleid harjunud kasvatama, siis tekib säilitusperioodil nende kvaliteediga probleeme ning neil pole turgu.»
Kartuliseemnega on Eestis suured probleemid. Varajasi sorte Eestis ei aretata ning peaaegu puuduvad ka keskvalmivad sordid. Kuigi Eestis võib suhteliselt lihtsalt osta kvaliteetset importseemet, käib see enamikule kartulikasvatajatele üle jõu.
Importseeme on võrreldes kodumaisega kaks korda kallim, ulatudes kuni kümne kroonini kilogrammilt. Prognooside järgi kasvatati mullu kolmandik kartulist välissortidest ja kaks kolmandikku Jõgeval aretatud sortidest.
Kui enamik riike toetab seemnearetust ja importseemne ostu, siis Eestis pole seda viimase kahe aasta jooksul tehtud. «Riik ei tunne seemnearetuse ega -importimise vastu üldse huvi,» rääkis Hollandi firma CPZ kartulisortide Berber ja Van Goch esindaja ASi MKL tegevdirektor Mait Soasepp. «Arvestades praeguseid eellepinguid, on karta, et välissordid kaovad Eestist peatselt üldse ära.»