Tartlani hinnangul jääb kartulikasvatus Eestis ilma riigipoolse toetuseta miinustesse. «Talunikel pole tehnikat, sest see on kallis, ning ka korralik väetamine tekitab probleeme. Intensiivsordid vajavad kergelt lahustuvat väetist, mille tonni hind ületab 5000 krooni,» lisas Tartlan.
Väljapääs kujunenud olukorrast on Tartlani sõnul kartulikasvatamine lepingute alusel, kasutades varajasi ja keskvalmivaid sorte. Sellise kartuliga saab turule minna varem ning neid saab koristada ajal, mil neile tekib vähem mehaanilisi vigastusi.
«Meie kliimas ei kasva hilisemad kartulid lõpuni valmis,» lausus Tartlan. «Kuna me oleme aga just selliseid kartuleid harjunud kasvatama, siis tekib säilitusperioodil nende kvaliteediga probleeme ning neil pole turgu.»
Kartuliseemnega on Eestis suured probleemid. Varajasi sorte Eestis ei aretata ning peaaegu puuduvad ka keskvalmivad sordid. Kuigi Eestis võib suhteliselt lihtsalt osta kvaliteetset importseemet, käib see enamikule kartulikasvatajatele üle jõu.
Importseeme on võrreldes kodumaisega kaks korda kallim, ulatudes kuni kümne kroonini kilogrammilt. Prognooside järgi kasvatati mullu kolmandik kartulist välissortidest ja kaks kolmandikku Jõgeval aretatud sortidest.
Kui enamik riike toetab seemnearetust ja importseemne ostu, siis Eestis pole seda viimase kahe aasta jooksul tehtud. «Riik ei tunne seemnearetuse ega -importimise vastu üldse huvi,» rääkis Hollandi firma CPZ kartulisortide Berber ja Van Goch esindaja ASi MKL tegevdirektor Mait Soasepp. «Arvestades praeguseid eellepinguid, on karta, et välissordid kaovad Eestist peatselt üldse ära.»