Jaapani investeeringud saavad Eesti arengu tagatiseks

Visiidi programmis on Eesti valitsuse ja Jaapani tööstuspanga kavatsuste memorandumi allakirjutamine. Dokumendile kirjutavad alla välisminister Siim Kallas ja Jaapani tööstuspanga president Yo Kurosawa. Memorandumi sisu on selles, et hakatakse vahetama informatsiooni, eesmärgiga tuua Eestisse Jaapani investeeringuid.

1994. aasta suvel käis Eesti majandusega tutvumas Jaapani krediidiasutuste delegatsioon. Jaapani tööstuspanga Euroopa osakonna direktor Tadahiko Yoshino on pärast seda külaskäiku siin veel viis korda käinud. Ta jõudis seisukohale, et kogu Kesk- ja Ida-Euroopas ning Skandinaavias on Eesti investeeringuteks kõige parem koht. See tähendab, et pank soovitab oma klientidele Eestis tööstus püsti panna ja annab selleks krediiti.

Pärast memorandumi allakirjutamist kavatseb Jaapani tööstuspank korraldada Eestile reklaamiseminari. Jaapani tööstuspank on maailma kõige suurema pikalaenu pank, maailma pankadest üldse on ta suuruselt seitsmes. Panga kliendid on Jaapani kõige suuremad kompaniid.

Globaliseerumine. Jaapanis on praegu muutuste aeg. Seal on saavutatud maailma taseme osas lagi. Varem ajasid jaapanlased ameeriklasi taga, kuid praegu pole neil enam kedagi taga ajada ja tuleb ise mõelda, mida edasi teha. Tuntud süsteemidest on maksimum välja võetud. See ongi Jaapani praeguste majandusraskuste peapõhjus.

Siseriiklikult on kõige suuremaks probleemiks see, et majandustegevus on väga rangelt reguleeritud. Nüüd on peamine ülesanne dereguleerimine, keskvalitsuse kontrolli vähendamine.

Ka Jaapanis on käsil majandusreformid. Selle poolest oleme ühtemoodi. Meie oleme isegi paremas seisus, sest tänu Isamaa tegevusele sai meil plats enam-vähem vanast puhtaks. Jaapanis on aga vana süsteemi lõhkumine alles pooleli.

Eesti ja Jaapani kultuuri erinevus on palju väiksem kui Eesti ja Venemaa või Eesti ja Ameerika vahel. Eestlased tunnevad end Jaapanis väga koduselt. Suhtlemise põhimõtted on sarnased. Näiteks vanemate inimeste austamine pole Eestis veel välja surnud. Samuti see, et inimene ei vastanda ennast loodusele. Jaapanis on täpselt samad põhimõtted. Seda ei näe ma Ameerikas või Venemaal. Ka ilu mõiste on eestlastel ja jaapanlastel lähedane. Sellel on objektiivsed põhjused, sest loodus on sarnane.

Ainuke erinevus on see, et suhtlemise reeglid ja viisakus on Jaapanis olulisemad kui meil.

Jaapani firmad on üldiselt maailma kõige suuremate hulgas. Jaapanlastel on see iseärasus, et nad teevad küll suuri asju, kuid tunnevad huvi ka väikeste vastu. Näiteks Luksemburgis, mis on tunduvalt väiksem riik kui Eesti, on jaapanlased väga tugevalt esindatud. Loomulikult ei tea jaapanlased praegu, mida Eesti endast kujutab.

Lapsepõlves kuulsin idamaade kohta jutte ühe sõbra emalt, kes oli seal noorena ise elanud. Algul pidin hakkama Hiinaga tegelema, aga 60. aastatel toimus Hiinas kultuurirevolutsioon ja sealt ei liikunud mingit infot välja. Nii hakkasingi Hiina asemel Jaapaniga tegelema. Pärast tuli välja, et läks hästi, sest see, mis mulle huvi pakkus, vana kultuur, on Hiinas ammu maatasa tehtud.

Algul lugesin inglisekeelseid raamatuid, kuid selgus, et need on Ameerikas kirjutatud ning väga pinnapealsed.

Üldise legendi järgi pole jaapanlastest võimalik aru saada. Ma tahtsin näha, kas see on nii või ei ole. Hakkasin vähehaaval iseseisvalt keelt õppima. Esimest korda käisin Jaapanis 1970. aastatel.