Riigikontroll kimbutab välisosalusega loodud ühisfirmasid

Randma avaldab pahameelt selle üle, et ühisfirmade asutamisel ei ole erapooletul eksperdil lastud ära hinnata Eesti riigi poolt ühisfirmasse paigutatud vara väärtust. Tavaliselt on riigi poolt firmasse paigutatud vara alla hinnatud, kinnitab ta.

Eksmajandusminister Toivo Jürgenson on kõigutamatu. Nendesse tuleb suhtuda rahulikult ja proovida hüsteeriaga mitte kaasa minna, ütleb ta riigikontrolli süüdistusi kommenteerides. Ta lisab, et arvatavasti ei suuda riigikontroll leppida turumajanduse kiire arenguga.

Rein Randma ei eita, et välisosalusega aktsiaseltside loomine on Eestile kasulik. «Aktsiakapitalis osalemisega määratakse aga ära Eesti riigi käsutusõigus ja õigus ka edaspidi osaleda ühisfirma kasumi jaotamises,» ütleb Randma.

Enne Velsicol Eesti loomist oli bensoehappe tootmine formaalselt plussis, kuid see saavutati tänu odavale toorainele. Praeguseks hetkeks on tooraine hind tõusnud umbes 30% ja kui aasta tagasi ei oleks ühisfirmat loodud, siis oleks firma nüüd arvatavasti miinustes, arutleb Jürgenson.

Jürgensoni sõnul on bensoehapet väga raske turustada ja kõige parem lahendus on see, kui bensoehappe tootmisega on seotud ettevõte, mis kasutab seda toorainena mõne teise toote valmistamisel. Selliseid firmasid on aga maailmas vähe ja nende väheste hulgast tegi kõige parema pakkumise Velsicol, selgitab ta.

Jürgenson kinnitab, et ühisfirma asutamisel järgiti riigi huvisid ja selle tulemusena tõmmati Kirde-Eestisse mahukas investeering. Võib-olla oleks riik bensoehappe tehase seadmete lahtilõikamise ja vanarauaks müümisega teeninud esimese hooga tõesti suurema summa, kui varade väärtuseks aktsiaseltsi loomisel hinnati, kuid kas see oleks olnud riigile kasulikum, küsib ta.

Jürgensoni sõnade kohaselt oli majandusministeerium ühisfirma loomisel huvitatud efektiivsest majandusüksusest ja need lootused ka täitusid. Eksmajandusministri andmetel on Velsicol Eesti aastane tootmismaht kasvanud 5000 tonnilt 20 000 tonnile.

Velsicol Eesti projektijuht Eke Roo, kes enne praegusele ametikohale asumist töötas majandusministeeriumis, on seisukohal, et ühisfirma loomise kasulikkust hinnates tuleb vaadata, kas ettevõte hakkab korralikult tööle ja kas riigimakse makstakse või ei.

«Kui me räägime ettevõtte saja miljoni kroonisest käibest, millelt laekuvad riigile maksud, siis ei oma mitte mingisugust tähtsust, kas firma bilansiline väärtus oli 10 miljonit, 20 miljonit või 30 miljonit krooni,» on tema seisukoht.

«Ma kahtlen väga tugevalt, kas riigikontrolli ametnikud on Eesti riigis kõige tugevamad majanduseksperdid,» on Roo kategooriline.

Velsicol Eesti asutamisdokumentide kohaselt garanteerisid ameeriklased, et investeerivad esimese kolme aasta jooksul Eestisse 36 miljonit krooni. Tegelikult plaanib Velsicol aga investeerida selle aja jooksul üle 100 miljoni krooni, lisab Roo.

Rein Randma sõnul ei vaidlegi ta sellele vastu, et Velsicol Eesti asutamine oli Eestile positiivne ja vajalik, kuid selline argument ei õigusta veel seaduste rikkumist. «Mõnel juhul oleks varade allahindamine võib-olla ka õigustatud, kuid siis peaksid seda võimaldama ka kehtivad seadused,» jääb ta endale kindlaks.

Randma räägib, et kui Velsicol Eesti asutamist saab pidada Eesti jaoks positiivseks, siis ei saa ta aga aru, mis kaalutlustel tehti selliseid soodustusi Eesti Gaasi asutamisel Vene gaasikontsernile Gazprom. Randma väidab, et Eesti Gaasi loomisega avati rohline tee Vene kapitali tulekule Eestisse.

«Ma ikka kahtlen, kas see on Eesti majandus-poliitiliste huvidega kooskõlas,» lisab Randma. Riigikontroll on seisukohal, et Eesti Gaasi loomisega tekitati riigile kahju orienteeruvalt 580 miljonit krooni.

Toivo Jürgenson, kes on ühtlasi ka Eesti Gaasi väikeaktsionär, lausub, et Eesti turg on selleks liiga väike, et hakata kuidagi piirama siia tehtavaid investeeringuid. Kuna gaas ei ole Eestile strateegiliselt oluline, siis ei näe Jürgenson midagi halba selles, et osa Eesti Gaasi aktsiaid kuulub Gazpromile.

Jürgenson peab Eesti Gaasi positiivseks näiteks, sest Eesti riik on suutnud Eesti Gaasis kokku viia kahe suurfirma, Ruhrgasi ja Gazpromi majandushuvid.

Peale Eesti Gaasi suhtub riigikontroll kriitiliselt ka ASi Eesti Fosforiit, milles samuti osaleb Vene kapital. Eesti Fosforiidi aktsiatest kuulub Eesti riigile 80 portsenti ja ülejäänud aktsiad jagunevad võrdselt kahe Vene firma vahel.

Eesti Fosforiidi peadirektor Mehis Luik lausub, et riik pani Eesti Fosforiidi aktsiakapitali talle kuulunud hooned, mille hinnaks määrati 12 miljonit krooni. Rein Randma väidab aga, et nende hoonete väärtus oli alla hinnatud.

Mehis Luik ütleb seda väidet kommenteerides, et objekti bilansiline väärtus võib olla 10 miljonit krooni, aga kui objektile ei ole võimalik leida ostjat isegi 100 000 krooni eest, siis on tegelikult objekti väärtus alla 100 000 krooni.

Luik on seisukohal, et Eesti Fosforiidi loomisega 1992. aastal ei tekitatud riigile kahju. Kahju olevat riik saanud hoopis ettevõtte erastamise venimisega.

Rein Randma ütleb, et kui valitsus peab ühisfirmade loomist vajalikuks ja kasulikuks, siis tuleb algatada nende seaduste muutmine, mida ühisfirmade loomisega tavaliselt rikutakse. «Seda ei ole aga keegi seni teinud,» kinnitab ta.

Randma sõnul on Eestis erastamise ja riigivara kasutamise strateegia läbi mõtlemata ja riigivara erastamisel ning väliskapitaliga aktsiaseltside moodustamisel kehtivad erinevad mängureeglid.

«See, kuidas näiteks erastamisagentuur riigiettevõtteid hindab, on minu silmis väga vähe põhjendatud ja seda ei saa mitte kuidagi nimetada ettevõtte varade hindamiseks,» lausub Randma.

Kuna aga agentuuri tegevust reguleerib erastamisseadus ja agentuur seda oma hindamismeetoditega ei riku, siis ei saa ka riigikontroll süüdistada erastamisagentuuri riigile kahju tekitamises.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul kasutab erastamisagentuur ettevõtte hindamisel metoodikat, mida kasutas Treuhand Ida-Saksamaal. «Ma arvan, et see metoodika on üks objektiivsemaid, mida on üldse võimalik välja mõelda,» lisab ta.

Praegune majandusminister Andres Lipstok, kes on kohustatud riigikontrolli süüdistustele vastama, lausub, et riigikontroll hindab mitu aastat tagasi tehtud samme tänasest päevast vaadatuna.

«Tegelikult tuleks aga riigile kasu või kahju hindamisel vaadata mitte ajas tagasi, vaid hoopis edasi,» on Lipstoki seisukoht.

Selliselt vaadates oli aga Eesti Gaasi ja Velsicol Eesti asutamine riigile kasulik.