26. märts 1996
Jaga lugu:

Taud isoleerib Inglismaa

Peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning kasvav arv maailma riike on peatanud Suurbritannia loomaliha sisseveo pärast möödunud nädalal Suurbritannia valitsuse tehtud avaldust, et seos veiste spongiformse entsefalopaatia ning inimestel esineva samalaadse haiguse, Crutzfeldt-Jakobi tõve vahel ei ole välistatud.

Haiguse levimise piiramiseks on kaalutud otsustavaid abinõusid tarbijate usalduse taastamiseks, millest drastilisem on kogu Suurbritannia 11 miljoni pealise veisekarja või 4,5miljonilise riskikarja ehk peamiselt vanemate loomade hukkamine. Kogu karja hävitamine võib mõnede hinnangute kohaselt minna maksma 270 kuni 360 miljardit Eesti krooni talunikele makstavate kompensatsioonidena.

Peale selle, et Saksamaa, Itaalia, Austraalia, Kreeka, Soome, Lõuna-Aafrika jt riigid peatasid Briti loomaliha ning loomasööda sisseveo, kujunes Suurbritannia veiselihatööstusele rängaks hoobiks nende suurima lepingupartneri, hamburgerifirma McDonald'si otsus peatada Suurbritannia loomaliha kasutamine oma toodetes. Samasuguse otsuse langetas ka suuruselt teine hamburgerikett Burger King.

Lihatööstuse krahh on aga ainult osa võimalikust majanduskahjust. Kogu nn riskikari on otseselt seotud Suurbritannia piimatööstusega. Piimakarja hukkamine ning kodumaise piimatööstuse kadumine võib makromajanduslikult omada veelgi tõsisemaid tagajärgi kui lihatööstuse kokkuvarisemine.

Nimelt on piimandussektor üks vähestest majandusaladest, kus Suurbritannia end peaaegu täielikult ise varustab. Igal aastal tarbitakse piimatooteid 108 miljardi krooni ulatuses, samas kui lihatoodete tarbimine ulatub 63 miljardini. Enamik piimatooteid on valmistatud kodumaiste tootjate poolt ning piima peaaegu ei impordita.

Kui korraga tuleks alustada piimasaaduste importimist, võib see suurendada Suurbritannia kaubandusdefitsiiti, mis 1995. aastal ulatus 207 miljardi krooni suuruse summani, veel 90 kuni 100 miljardi võrra, sõltumata Suurbritannia 520 miljoni naelsterlingi (9,4 miljardi krooni) suuruse loomalihaekspordi saatusest.

Esialgu otsustas Suurbritannia valitsus nendest lahendustest loobuda ning piirduda rangemate kontrollimeetmete rakendamisega. Samuti on kriisi lahendamiseks abi palutud Brüsselist. Praeguseks on haigusesse surnud 159 000 veist enam kui 32 000 farmis.

Seni on Suurbritannia 80 protsenti loomakasvatuse toodangust eksportinud Euroopa Liitu. Statistika andmetel kasvas loomaliha eksport 160 000 tonnilt 1980 aastal eelmisel aastal 277 000 tonnile.

Suurimaks Briti loomaliha ostjaks on olnud Prantsusmaa, mis1995. aastal importis ligikaudu 100 000 tonni liha. Teised suuremad ostjad on olnud Itaalia ja Lõuna-Aafrika, kumbki importis 1995. aastal ligikaudu 27 000 tonni Suurbritannia lihasaadusi.

Esmaspäeval otsustas Euroopa komisjon Briti ja Iirimaa loomaliha ning loomalihasaaduste ekspordi keelustada, mis annab ränga hoobi Suurbritannia lihatööstusele ning samuti toiduainetetööstusele. Euroopa Liidu põllumajandusvoliniku Franz Fischleri sõnul on ekspordikeelu eesmärk kaitsta Euroopa 370 miljonit tarbijat. Keeld jõustub täna, kui Euroopa komisjon selle kinnitab.

Suurbritannia lihaekspordi keelustamine loodetakse asendada impordiga teistest ELi riikidest, Austraaliast, Uus-Meremaalt, USAst ja Argentinast. REUTER-FT-BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum