Saksamaa riiklikult kontrollitavat laevaehituskontserni Bremer Vulkan, mille käive on 51 mld Eesti krooni ja võlgu 18,7 miljardi eest, hakati veebruari keskel süüdistama Euroopa Liidu raha raiskamises, mis olid mõeldud Ida-Saksa laevatehaste moderniseerimiseks.
Nimelt ostis Bremer Vulkan erastamisagentuurilt Treuhandstalt Ida-Saksa laevatehased, mis ta ELi ja Saksa riigi rahaga lubas ajakohastada. Paraku kasutas ta sellest rahast suurema osa ise ära ja Ida-Saksa tehastesse jõudis sellest ainult murdosa. Nüüd nõuab EL 3,4 miljardit krooni tagasi. Bremer Vulkanile vastupidise näitena Euroopa laevatööstusest toob suurim autoriteet sel alal, Briti ajakiri Lloyd's List Norra Kvaerneri grupi, millel on laevatehas nii Soomes, Ida-Saksamaal kui Suurbritannias. Ka Kvaerner on osavalt hankinud ELi ja üksi-kute riikide subventsioone, kuid erinevalt Bremer Vulkanist on ta kasutanud neid hoopis otstarbekamalt.
Norra kõrval hoiab oma sajanditepikkusi laevaehitustraditsioone ka Taani, mis rahva arvuga võrreldes on maailma laevaehituses esikohal, möödudes isegi Lõuna-Koreast ja Jaapanist. Laevaehitusel on Taani majanduses oluline koht ning tema käes on 3% maailma laevaehitusturust. Praegu muudetakse Taani laevaehituses struktuuri ning probleeme tekitab ka tugev Taani mark. Tugev valuuta ei ole vaid taanlaste probleem, selle läbi kannatab ka Soome, Prantsuse ja Saksa laevatööstus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lloyd's Listi ekspert David Tinsley loodab, et OECD surub lõpuks läbi eeskirja, mis keelaks maksumaksjate raha summimise laevatööstusse, ning ennustab, et laevaehitus maailmas laieneb. 1985. a peale on laevaehitus kasvanud 50%. Erinevalt maailma suurimatest laevaehitajatest Lõuna-Koreast ja Jaapanist on Euroopa tehased investeerinud jõudsalt uurimistöösse ja laevade arendamisse. Sedamööda, kuis riiklik toetus väheneb, tuleb Euroopa lae-vatööstusel leida ellujäämiseks uusi teid. DI