1. aprill 1996
Jaga lugu:

Pidu impeeriumi tänavas

Need, kes unistavad endise NSV Liidu taastamisest, võivad tõelist rõõmu tunda. Pidu on tõepoolest nende tänavasse jõudnud. Täna kirjutatakse Moskvas alla Venemaa ja Valgevene liidulepingule. Idaimpeeriumi taastamisele on Moskvast näidatud rohelist tuld.

Valgevene on valmis Venemaaga ühise riigi looma. Kasahstani ja Kõrgõzstaniga on Venemaa koos Valgevenega sõlminud tollilepingu. Arvata võib, et ka teised Kesk-Aasia maad selle ühendusega liituvad. Pärast T?et?eenia sõja peitmist läbirääkimiste loori taha võib Moskva hakata end vabamalt ringutama ka Kaukaasia suunal.

Mida toob täna Moskvas sõlmitav leping kaasa Balti riikidele? Võimalikud põhjused, mis tekitavad Moskvas soovi Baltimaad taas impeeriumiga liita, on soov saada ühendus Kaliningradi enklaaviga, võtta oma kontrolli alla siinsed sadamad ning nihkuda mitmesaja kilomeetri võrra lähemale Kesk-Euroopale ja Skandinaaviale. Läänes oldaks asjade taolise käiguga isegi rahul. Venemaa oleks sellisel juhul saanud oma mõjusfääri. Lääs aga tunde, et uus suur Venemaa on rahvusvahelises elus stabiilne ja arvestatav tegija.

Mis puutub Baltimaade majanduskontaktidesse ida suunal, siis siin võib asjaajamine muutuda keerulisemaks, kui Moskvas tekib soov majanduselu taas tsentraliseerima hakata. Ohtlik on ka see, kui Gennadi Zjuganovi juhitavad kommunistid peaksid võimule saama ning hakkama piirama Vene suurte kompaniide mõju välispoliitikale. Viktor T?ernomõrdini ligi hoidvate tööstusbürokraatide võim Venemaal oleks Eesti seisukohalt parim. Paraku käib praegu jutt siiski kahest halvast, millest üks on ehk vaid veidi mahedam. Kas Jeltsini või Zjuganovi juhitav impeerium.

Samas on üsna keeruline tuua välja mingisugust vettpidavat stsenaariumit, millele tuginedes Moskva saaks Baltimaad endaga liita ilma erilist rahvusvahelist kära tekitamata. Loomulikult on selleks parim võimalus panna siin võimule sellised valitsused, kes järgiksid Valgevene teed.

Robustsem meetod oleks, kui siinse vene vähemuse abil organiseeritaks mingisugused rahutused, mida eestlased hakkaksid maha suruma. Moskva reaktsioon oleks sellisel juhul etteaimatavalt ühene -- tankid sisse! Siinjuures ei pruugi Moskva kohe kuulutada, et Eesti on Venemaa osa. Formaalne iseseisvus säiliks vähemalt paar aastat. Tingimusel, et siin viibiksid Vene väed ning Eesti täidaks Moskva soove. Sõda T?et?eenias näitab, et maailma avalikkus väsiks Baltimaadest tulevatest uudistest üsna ruttu ja lepiks väljakujunenud olukorraga. Isegi siis, kui siin asi verevalamiseni läheks.

Mis hoiab Eestit sellise stsenaariumi eest? Mida saaksime ise ära teha? Eesti julgeoleku suurim trump on praegu Ukraina. Niikaua, kuni Kiiev suudab Moskva survele vastu seista, ei ole Baltimaad veel Moskva huvide keskmes. Kui Ukraina alla annab, pole Baltimaade iseseisvusele Moskva silmis enam erilist õigustust. Oluline garantii on Vene firmade äritegevus Eestis. Lukoil ja Gazprom on siin tähtsamad nimed. Neil on Moskva poliitikutele mõju. Nad teavad, et äri saab laieneda ainult iseseisvas Baltikumis, mitte aga raudeesriide taga.

Kõiki neid eeldusi tuleb kinnistada Eesti aktiivse välispoliitikaga. Rohkem kära lääne suunal ja kindlust idaga suhtlemisel. Siis meiega arvestatakse. Kui me ka NATO liikmeks ei saa, on meil vähemalt võimalus kaubelda endale välja puhvertsooni staatus Venemaa ja NATO vahel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum