2. aprill 1996
Jaga lugu:

Eesti Pank hakkab Ukraina-asju klaarima

14. novembril 1994 sõlmisid Eesti Pank ja Ukraina rahvuspank lepingu, mille kohaselt kaks riiki võivad arveldada omavahel nii Eesti kui Ukraina rahvusvaluutas või vabalt vahetatavas valuutas. Kaks nädalat tagasi saatis Ukraina rahvuspank aga mitmesse Eesti kommertspanka ringkirja, milles teatas, et taas jõustub Ukraina keskpanga ja valitsuskabineti 1993. aasta otsus Eesti ettevõtete ja asutuste Ukrainas asuvate karbovanetsikontode sulgemise kohta.

«Eesti Pank käsitles 1994. a lepingut kui riikidevahelist lepet, mis peab tavakohaselt Ukraina keskpanga ja valitsuse 1993. a otsusest üle olema,» märkis Pollisinski.

«Ukraina rahvuspank saatis oma selgituskirja, milles teatas, et on toimunud valuutakäsitluse rikkumisi. Tõenäoliselt on siiski tegemist segadustega suures riigis -- dokumendid, mis käsitlevad ühte ja sama teemat, on üksteisega vastukäivad,» lausus Kaupo Pollisinski.

«Eesti ettevõtete karbovanetsikontode sulgemine on vastuolus 14. märtsil jõustunud Eesti ja Ukraina vabakaubanduslepinguga, mille järgi kaubavahetusega seotud maksete ülekandmine teisele territooriumile on vaba kõigist piirangutest,» kinnitas Pollisinski.

Need küsimused peaksid Eesti Panga infoosakonna juhi sõnul klaariks saama vabakaubanduslepingu rakendusnõupidamiste ja kohtumiste käigus.

«Nõudmine valuutaarvepidamise suhtes on olnud kogu aeg, selle täitmine sõltus Ukraina ja Eesti pankade vahelisest kokkuleppest. Arveldusteks karbovanetsitega leiti manööverdusi,» väitis osaliselt Ukraina kapitalile kuuluva INKO Balti panga juhatuse esimees Jüri Trumm.

«Ukraina pangad on käsitlenud 1993. aasta keskpanga instruktsiooni kui juhist, mille täitmist neilt ei nõuta. Seega Ukraina pangad on teinud rahulikult operatsioone edasi, sõltumata sellest instruktsioonist,» ütles Eesti Krediidipanga president Rein Otsason.

«Arvestades vabakaubanduslepingu sõlmimist ja Ukraina rahvuspangalt üksnes Eesti ettevõtetele tehtud kohustust vahetada karbovanetsiarved teiseks valuutaks, tuleks viimane tühistada, kuna see seab Eesti erakordselt halbadesse tingimustesse, mida nimetatakse rahvusvahelises keeles diskrimineerimiseks,» märkis Otsason.

Ukraina ja Eesti riigivõimude moodustatud vabakaubanduslepingu koostamise ühiskomisjonis ei tõstatatud seda probleemi üldse, väitis majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna juhataja Tiit Reiman. Ta ütles, et keegi ei teadnud sellise instruktsiooni olemasolust midagi.

«Ukraina rahvuspanga käitumine võib olla vabakaubanduslepingu tingimustes võimalik ainult riigi maksebilansi raskuste korral, mis Ukraina puhul ka kehtib,» ütles Ukraina Eesti suursaatkonna majandusnõunik Jevgeni Gerassimov.

«Maksebilansi raskuste tekkimist vabakaubanduslepingust lähtuvalt ei saa seostada valuutaarveldustega, kuna nende tekkimisel kohaldatakse kaubavahetust piiravaid meetmeid, mis ei ole aga rahavääringu küsimus,» ütles Rein Otsason.

Krediidipanga kliendid saavad Otsasoni sõnul ka edaspidi karbovanetsitega arveldada, seda ainult veidi keerulisemates tingimustes teiste riikide kaudu. See võimalus on ühtlasi ka kulukam, lisas ta.

«Ka Ukraina pangad otsivad võimalikke variante, kuidas saaks karbovanetsites edasi arveldada,» lausus Krediidipanga direktor Andrus Kluge. Ta ütles, et Ukraina rahvuspanga ringkirja saabumisel oli Krediidipangas karbovanetsiarvete jääk Eesti kroonidesse ümberarvestatult 200 000 krooni.

Kluge lisas, et Krediidipanga kõigi idaoperatsioonide maht on praegu kümme miljonit Eesti krooni nädalas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum