- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piraatehitist müüa ei saa
Seadusliku vaakumi tõttu ei saa ehitusloata hoonet müüa, osta ega pärandada
Asjaõiguse seaduse rakendamisseaduse kohaselt peab vabariigi valitsus välja töötama korra, kuidas käituda objektidega, mis on ehitatud ilma kehtiva korra kohase maakasutusõiguseta.
Teine problemaatiline valdkond hõlmab ehitisi, mille maakasutusõigus on korras, kuid puudub ehitusluba. Kuna korda kehtesta- tud ei ole ning tegevuslahendused puuduvad, ripub probleem maa ja taeva vahel.
Lahendamata küsimused ja seaduste lahtised otsad ei häiri kedagi seni, kuni õigusliku aluseta püstitatud ehitist ei ole vaja osta, müüa, pärandada jne. Kui aga soovitakse sooritada nimetatud tehinguid, selgub, et notari nõutavaid registritõendeid pole kuskilt võtta. Ka ei saa illegaalseid ehitisi kasutada pangalaenu tagatisena.
«Dramaatiline on olukord, kus loata ehitus asub õigusvastaselt võõrandatud maal, millel on tagastamisnõue,» räägib Viimsi maa-ameti juhataja Aavo Mägi. Kuna ehitise omanikul pole ehitusluba, siis puudub ehitusel õiguslik alus. Ehitise omanikul pole õigust maad erastada ja maa tagastatakse endisele omanikule. Nn piraadi kombel ehitanul pole õigust maa omanikult ka hoonestusõigust taotleda, kuna viimast saab teha vaid hoone omanik. Hoone omanikuks peetakse aga isikut, kellel on ehitusluba, hooneregistris registreeritud hoone või riiklik vastuvõtuakt.
«Mõne aasta taguse seadusliku vaakumi asemele, kus tundus, et «sai ära teha», on tulnud tasumisaeg,» tõdeb Viimsi valla arhitekt Tiit Kaljundi. «Vahepealne ülekavaldamise rõõm asendub teadasaamisega, et neid ehitisi ei ole juriidiliselt olemas või kuuluvad neile, kelle maal asuvad.»
Viimsi valla ametnikud ennustavad paljude jaoks ebamugavat ehitiste legaliseerimise perioodi, kus ehitised tuleb tagantjärele projekteerida, saada vajalikud load. Lisaks ebamugavusele kaasnevad protsessiga finantskaotused.
Juriidiliselt n-ö olematute hoonete kõrval seostub probleemiga ka ehituse käigus ette võetud omavolilised muudatused -- lubamatud juurde- ja pealeehitused, millega kaasneb naabrite ignoreerimine. Päikesevalgusele või kenale vaatele ette ehitatud naaberhoone on juba kaasa toonud kohtuvaidlusi. «Seni on neid veel vähe, kuid lähitulevikus hakkab rohkem tulema,» arvab Kaljundi juhtumitest, kus naabrid kompromissini ei jõua.
Kõige rohkem probleeme on Viimsi ehitusameti juhataja Karri Vabriti sõnul suvilakooperatiivides, kus inimesed elavad aasta ringi sees ning kunagise toa, köögi ja veranda asemele on elamise käigus suurem, soojem ja mugavam maja ehitatud. Neidki tahetakse nüüd osta, müüa, pärandada.
Aavo Mägi sõnul on praegu vaid üks seaduslik mehhanism, mis võimaldab loata püstitatud hoonetele tagantjärele ehituslubasid anda. Nimelt võidakse vabariigi valitsuse loal kohaliku omavalitsuse taotlusel anda välja ehitusluba hoonetele, mis asuvad õigusvastaselt võõrandatud maal, millel on tagastamisnõue. Valitsus otsustab, kas anda luba või ei.
Samas juhib Tiit Kaljundi tähelepanu sellise võimaluse erandlikkusele, kuna massilisi juhtumeid ei jõuta ajaliselt käsitleda. «Mõeldamatu, et iga väikese ebaseadusliku ehitusega hakataks koormama volikogu ja valitsust,» näeb Kaljundi taolise võimaluse sobivust vaid suuremate objektide puhul.
Ükskõik, kas loata ehitised on kerkinud nahaalsusest või olmelohakusest, peavad kohalikud omavalitsused karmi ja ühese juriidilise keele taustal aitama rataste vahele jäänud inimestel olukorrast välja tulla. «Meiepoolne hoiak on võtta tarvitusele meetmeid nii palju kui hädavajalik ja nii vähe kui võimalik,» avaldab Kaljundi vallavalitsuse seisukoha, mis pole seni veel ühtegi rajatist lammutama sundinud.
Hetkel kuum
Harju maavalitsuse peaarhitekti Tiit Talvi sõnul on Harju maakonnas paari aasta jooksul mõned lammutamisnõuded esitatud. «Tabasalus kästi ühel majal pool korrust maha võtta, kuna ehitus ei vastanud projektile ja ümbruskonna planeeringule,» räägib Talvi juhtumist, kus inimene hakkas ise katust ümber ehitama.
Praegu maavalitsuse ametnikud taolisse olukorda ei sekku. «Kõik kohustused on pandud kohalikele omavalitsustele,» viitab Talvi planeerimis- ja ehitusseadusele.
Maavalitsuse roll järelevalve osas on seadusandlikult reglementeerimata. «Seaduslikult on sätestatud, et planeerimise ja ehitusala üleriigiline korraldus kuulub keskkonnaministeeriumi ja riiklik järelevalve keskkonnaministeeriumi või maavalitsuse pädevusse,» tsiteerib Talvi, juhtides tähelepanu sõnale «või», mis jätab otsad lahtiseks. «Peame teadma, kus on meie õigus,» ei oska Talvi oma rolli määratleda. Samas ootavad vallad riiklikke tegutsemisjuhised. «On mõeldamatu, et iga vald hakkab ise improviseerima,» laiutab Tiit Kaljundi käsi.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele