9. aprill 1996
Jaga lugu:

Majanduskuritegudest kahju aastas 364 miljoni krooni eest

Vastab majanduspolitsei uus juht Veljo Aleksandrov

Majanduspolitsei liitmine keskkriminaalpolitsei koosseisu on ilmselt ajutine nähtus. Ta peaks olema täiesti iseseisev büroo või muu struktuuriüksus, mis ei tähenda seda, et majanduspolitsei ja kriminaalpolitsei ei teeks üldse koostööd.

Organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude liinid jooksevad praegu niivõrd kokku, et ilma koostööd tegemata me tegutseda ei saa. Ka politseiseaduse eelnõus on majanduspolitsei kavandatud eraldi üksusena.

Tahame praegu moodustada eri suundades tegutsevad töögrupid. Täna on neid viis: erastamine, pangandus, maksupoliitika, salakaup ja kelmused. Iga mainitud lõiku peaks katma vähemalt 3 ini-mest, kes oleksid ka vajalike abivahenditega varustatud. Lisaks on plaanis üksikuid inimesi rakendada mõnes kindlas lõigus, näiteks hak-kab üks majanduspolitseinik tegelema koostöös EMEXiga metallivargustega.

Plaanis on luua majanduspolitsei regionaalsed grupid, kes oleksid otsealluvuses keskpolitseile analoogselt juba loodud mõrvagruppidega.

Meie kaadrivoolavus on suur. See, kes on jõudnud siin teadmisi omandada, lahkub peatselt paremini kinnimakstud struktuuridesse. Kui suudaks kaadri pidama saada, siis suudame ka efektiivselt töötada.

Majanduspolitsei eeldab majanduslikku ja juriidilist topeltharidust, kuid selliseid inimesi leida on raske. Meil on nii majandus- kui juriidilise ettevalmistusega politseinikke, kes täiendavad end vastavalt kas siis õigus- või majandusküsimustes.

Kaitsepolitsei tegeleb praegu paljude asjadega, mis peaksid otseselt kuuluma majanduspolitsei alla. Inimeste avalduste suur tulv sinna on nende endi töö tulemus. Ka majanduspolitsei saab usaldust võita üksnes oma tööga.

Kaitsepolitsei ja majanduspolitsei tegevusvaldkonnad on praegugi paika pandud. Prokuröril on õigus materjalid saata mõlemale poole, ka kodanikel on õigus pöörduda just sinna, kuhu nad soovivad. Iseasi, et nendest seadusega sätestatud piiridest kinni ei peeta. Võib-olla on asi selles, et kaitsepolitsei ühiskondlik kõlapind on parem, tema imago on päris hea. Ka meie teeme tööd, kuid me pole osanud oma tööd reklaamida.

Rivaalitsemist meie vahel tunda ei ole. Arvan, et suhted on töised. Märksa parem võiks olla infovahetus.

Seni oleme pankadega tegelenud tagantjärele, vastavalt laekunud avaldustele. Kohtusime hiljuti saksa kolleegidega. Neil on rahapesuseadus jõus 1992. aastast, kuid see ei toimi. Pankadepoolset usinat teatamist ei ole. Pangad on eelkõige huvitatud kliendist.

On vaja rahapesuvastast seadust, kus oleks fikseeritud ka vastutus. Kui rahapesuseadusega sätestada teatamise kohustuslikkus, siis hakkavad soliidsed pangad sellest ka kinni pidama.

Meie probleem on selles, et me pole tööle saanud infovahetust ja -analüüsi, mis hõlmaks kogu Eestit. Me jääme nendest mahhinatsioonidest sammu tahapoole.

Vaja on sisse seada normaalne suhtlus ja infovahetus tolli, maksuameti, kaitsepolitsei, aga ka meie enda keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise grupiga, et me saaksime kasutada ka nende informatsiooni. Meil on plaanis luua grupp, kes hakkabki sellega otseselt tegelema.

See eeldab muidugi, et infot ametkonnasiseselt kinni ei hoitaks. Praegu saame maksuametilt andmeid vaid siis, kui me teeme konkreetse kirjaliku järelepärimise.

Näiteks üks kaitsepolitsei ametnik istub kogu aeg tollis ning neil on tolliinformatsioon olemas. Samamoodi peaks tollis olema meie esindaja.

Kindlasti. Iga majanduspolitseiniku ülesanne on selline agentuur luua.

Eelmise aasta statistika kinnitab, et 12 kuu jooksul toimepandud majanduskuritegudega tekitati kahju ligi 364 miljoni krooni ulatuses. Tallinnas oli see kahju üle 231 miljoni krooni, kusjuures heastati vaid väga väike osa: 1,9 miljonit.

Üldse selgitati välja 1176 majanduskuritegu, neist 480 Tallinnas. Kelmusi registreeriti 869, neist 508 juhul on isikud kindlaks tehtud.

Suuremate kahjude puhul ikkagi pöördutakse, sest tahetakse oma raha ja vara tagasi saada. Ma küll ei oska öelda, milline võiks olla see keskmine valulävi, mis sunnib politsei poole pöörduma.

Saamegi tugineda üksnes firmadele, kes tahavad ausa äriga tegelda. Ilma nende usalduseta pole edasiliikumist. Meie soov on, et firmajuhid ise näitaksid meile kätte need kohad, kus on võimalik hõlpäri ajada.

Meil jõuab see raha omavalitsustele. See, kuidas nemad politseid toetavad, on juba nende otsustada. Selline otselaekumiste süsteem stimuleeriks kindlasti paremini tööd tegema. Iseasi, kas see peab nüüd just 50 % olema. Kuid see toimiks ainult siis, kui laekumised oleksid sihtotstarbelised.

Keskaparaadis on 16-17, koos abipersonaliga 20 inimest. Tallinnas on 30, Ida-Virus 5, Tartus 10, väiksemates kohtades 1-2.

Kui rääkida keskusest, siis siin tuleks inimeste arvu suurendada. Nn keskmajanduspolitsei peaks minu arvates olema analüüsiv organisatsioon, kes valdab informatsiooni, konsulteerib ja määrab prioriteedid. Jääma peaks mõistagi ka operatiivtöö, kuid peasuund peaks olema koordineeriv.

Võib-olla ei ole tunnetatud piisavat ohtu majanduse väärarengus, kuriteo väljumises kontrolli alt nii isikuvastaste kui ka majanduskuritegude puhul. Üks ohte on selleski, et majandusellu süstitavad summad väljuvad kontrolli alt.

Majanduspolitsei suurim probleem ongi revisjonid. See nõuab palju aega. Olen arvamusel, et majanduspolitseinik ei peakski sellega ise tegelema. Praegu oleme kasutanud selleks lepingulisi revidente ja audiitoreid. Minu meelest võiks otse politseikeskuses töötada oma palgaline revisjonigrupp. Kohtuekspertiisi büroos töötab küll kaks raamatupidamiseksperti, aga seda on vähe.

Tihti kulub palju aega ka käekirjaekspertiiside tegemiseks. Praegu on selleks ette nähtud 20 päeva, kuid vahel kulub ka rohkem. Mõistagi see meid ei rahulda. Majanduspolitseiniku töö on rohkem laua taga nokitsemine. Action-stiili on meie töös vähe. See kuulub rohkem kriminaalpolitsei valdkonda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum