Sakslased investeerivad Ungarisse

Sajast küsitletud Saksa firmast lootis 88 protsenti käibe kasvu 1996. a, samas kahtlesid enam kui pooled reaalkasvu võimalikkuses pidevalt tõusvate hindade tingimustes.

Ettevõtete väljavaated on sektoriti erinevad. Teenindussfääri ning ehitusettevõtted peavad oma väljavaateid heaks, samas kui tarbekaupu tootvate ning turustavate ettevõtete reaaltulu väheneb.

1995. a teatas 87 protsenti vastanud Saksa ettevõtetest, et olid eelmisel aastal läbimüüki Ungaris keskmiselt 44 protsenti suurendanud. Sellega säilis reaalkasv isegi pärast 28,2protsendilise tarbijahinna inflatsiooni mahaarvamist.

Ettevõtted nimetasid turgu positiivselt mõjutavate tegurite hulgas makromajanduslikku stabiliseerumist ning kasvu mõnedes majandusharudes, samuti endiselt suhteliselt madalaid tööjõukulusid. Ungaris importkaupu turustavad või suure impordi osakaaluga kaupu tootvad firmad kannatavad aga impordi suhtes kehtestatud 8protsendilise lisamaksu all.

Negatiivsete tegurite hulgas nimetati elanikkonna madalat ostujõudu, kõrgeid intressimääru, varimajandust ning kõrget inflatsiooni.

Saksamaa arvel on ligi 25 protsenti Ungari 13 miljardi dollarini ulatuvatest välisinvesteeringutest.

Deutche Banki ettekande kohaselt on Ungari üks väheseid turumajandusele orienteeruvaid Ida-Euroopa riike, kes on alati oma välisvõlaga seonduvad kohustused õigeaegselt täitnud. Sellega seoses oodatakse, et riigile peatselt antav investeerimisreiting kujuneb senisest soodsamaks.

Eelmisel aastal erastamisest ehk põhilisest välisinvesteeringute tagajast laekunud summad võimaldasid Ungaril oma välisvõlga vähendada, käivitada mitu infrastruktuuri moderniseerimise projekti, suurendada eksporti ning reformida sotsiaalkindlustuse süsteem.

Stabiliseerimisprogrammi tulemusel on Ungari vähendanud eelarve ning jooksva konto defitsiiti, säilitades samas majanduskasvu kõigist piirangutest hoolimata. REUTER-ÄP