Suure seitsmiku -- USA, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia juhid kohtuvad nädala lõpus Moskvas tuumaohutuse alasel tippkohtumisel Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga. Kohtumisel osaleb ka Ukraina president Leonid Kut?ma. Uute rahaeralduste asemel käsitletakse seekord eelkõige rahvusvahelistest konventsioonidest kinnipidamist.
G7 alustas abi koordineerimist tuumaohutuse tõstmiseks endises NSVLs ja Ida-Euroopas 1992. a. Seitsme juhtiva tööstusriigi valitsused koos ELi liikmesriikidega on kulutanud või eraldanud miljardeid dollareid nii laenude kui tagastamatu abi näol reaktorite töökindluse tõstmiseks ning ohutuse tagamiseks.
G7 on eraldanud 3 mld dollarit Ukrainale T?ernobõli tuumajaama sulgemiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Washington püüab tagada ka Venemaa tuumaarsenali püsimise kindla kontrolli all.
Alates 1992. a on tuumarelvade transportimiseks, ladustamiseks ning demonteerimiseks Venemaale, Ukrainale, Valgevenele ja Kasahstanile eraldatud 1,5 miljardit dollarit. Samuti on USA püüdnud kindlustada seda, et tuumarelva valmistamiseks vajalikud materjalid ei satuks valedesse kätesse.
1994. a ostis USA Kasahstanilt 600 kg rikastatud uraani, makstes selle eest 10 mln dollarit. Venemaaga on sõlmitud 20 mld dollarine leping 500 tonni rikastatud uraani ostmiseks 20 a vältel.
USA katab poole Venemaa Uuralites rajatava radioaktiivsete ainete hoidla 300 mln dollarisest maksumusest.
ELi jõupingutused on suunatud tuumaohutuse suurendamisele tsiviilvaldkonnas. Alates 1991. a on selleks otstarbeks endisele NSVLile ning Ida-Euroopale eraldatud 500 mln dollarit. Lõviosa summast -- 400 mln -- on läinud Venemaale ja Ukrainale.
Koostööd tehakse ka võitluses radioaktiivsete ainete salakaubanduse vastu ning «ajude äravoolu» vältimisel, et tuumatehnoloogia spetsialistid ei müüks oma teadmisi kõrgema hinna pakkujaile. Eraldatud on tuumajäätmete ohutu ladustamise tagamise ning amortiseerunud tehnoloogia kaasajastamise vahendeid. REUTER-ÄP