Järelevalveta läbi ei saa

«Kui tahame valge toaseina roosaks värvida, võime seda teha,» räägib ASi Buinco tegevdirektor Toomas Viik. «Kui aga hakkame maja fassaadi muutma, näiteks aknaid vahetama, peame linnavalitsuselt loa saama.»

Ehitusprojektile kohaliku omavalitsuse aktsepteeringu saamine tähendab muu hulgas ka omavalitsusepoolset järelevalvet.

Lisaks omavalitsuse järelevalvele peab ehitise omanik palkama omanikupoolse litsentseeritud järelevalveinseneri, mille kohalik omavalitsus kinnitab ja kelle tööd omavalitsuse järelevalveüksus kontrollib. ASi AIK Pro-jekt juhi Andres Juhani sõnul on selles osas parem olukord linnades. Paljudesse valdadesse toimiv järelevalve jõudnud ei ole, kuna seal pole sageli arhitektegi.

Järelevalve teostaja ülesanne on võrrelda ehituse töövõtulepingu dokumente ehitusprojekti dokumentidega. «Vaadatakse, et ehitaja lubab kõik projektis oleva ära teha,» selgitab Viik.

Samuti dikteerib järelevalveinsener tööde tehnoloogiat ja tegemise järjekorda. «Kipsplaadil peab seinte puhul roovide vaheline kaugus olema 60 cm, lagede puhul 40 cm,» jagab teadmisi Buinco projektijuht Ivo Grosberg. «Praktikas kipub kõik ühesugune olema.» Liiga suured vahed laes panevad aga kipsplaadi lainetama.

Et hiljem oleks võimalik taastada ehitustööde kulgu ja tingimusi, peab järelevalve teostaja jälgima ehituspäeviku täitmist.

Päevikusse kannab ehitaja iga päev informatsiooni ilmastikutingimuste, tehtud tööde, masinate, defektide, projekti muudatuste, hilinemiste jms kohta. «Nii on tellijal võimalik hiljem teada saada, et kuigi betoonitöö tehti talvel, oli sel päeval 0° ja betoon kivines korralikult,» põhjendab põhjaliku päeviku vajalikkust Grosberg. Järelevalve ülesanne on jälgida ka materjali sertifikaatide olemasolu. Nii ei saa näiteks haiglapõrandale panna mistahes linoleumi, vaid ainult tervisekaitseameti vastava kinnitusega põrandakatet.

Eraldi lepinguga määratletult võib järelevalve teostaja kaitsta ka tellija rahalisi huve -- kontrollida raha ja töömahtude vastavust, raha laekumist jms.

Andres Juhani hinnangul maksab järelevalveinseneri töö ca 130--190 krooni tund. «See on tunnitasu firma kohta, mitte ühe isiku töötasu,» selgitab Juhani. Ühe objektiga tegeleb büroos Juhani sõnul mitu inimest, kuna ühelt inimeselt on palju nõuda teadmisi üldehitustööde, dokumentatsiooni, ventilatsiooni, esteetilisuse jne kohta.

Toomas Viigi kogemuste põhjal läheb paarimiljonilise objekti puhul tüüpjärelevalve funktsioonide täitmiseks ca 2--3% ehitusmaksumusest.

Lisaks omavalitsuse ja omanikupoolsele järelevalvele on autorijärelevalve, kus projekteerija, arhitekt või eriosade insener jälgib, et ehitus kulgeks nende kavandatu kohaselt. Andres Juhani sõnul pole autorijärelevalve kohustuslik.