- OMX Baltic0,22%296,44
- OMX Riga0,00%915,6
- OMX Tallinn0,2%2 034,32
- OMX Vilnius0,06%1 206,78
- S&P 5000,43%6 326,51
- DOW 300,21%44 204,98
- Nasdaq 0,54%21 029,65
- FTSE 1000,2%9 160,74
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,3
- OMX Baltic0,22%296,44
- OMX Riga0,00%915,6
- OMX Tallinn0,2%2 034,32
- OMX Vilnius0,06%1 206,78
- S&P 5000,43%6 326,51
- DOW 300,21%44 204,98
- Nasdaq 0,54%21 029,65
- FTSE 1000,2%9 160,74
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelevalveta läbi ei saa
«Kui tahame valge toaseina roosaks värvida, võime seda teha,» räägib ASi Buinco tegevdirektor Toomas Viik. «Kui aga hakkame maja fassaadi muutma, näiteks aknaid vahetama, peame linnavalitsuselt loa saama.»
Ehitusprojektile kohaliku omavalitsuse aktsepteeringu saamine tähendab muu hulgas ka omavalitsusepoolset järelevalvet.
Lisaks omavalitsuse järelevalvele peab ehitise omanik palkama omanikupoolse litsentseeritud järelevalveinseneri, mille kohalik omavalitsus kinnitab ja kelle tööd omavalitsuse järelevalveüksus kontrollib. ASi AIK Pro-jekt juhi Andres Juhani sõnul on selles osas parem olukord linnades. Paljudesse valdadesse toimiv järelevalve jõudnud ei ole, kuna seal pole sageli arhitektegi.
Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi võib omavalitsus ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel jätta järelevalveinseneri ka määramata. «Kui vahetatakse vaid aknaid, siis lubab omavalitsus teha järelevalvet ilmselt omanikul endal,» usub Viik. «Linna arhitekt loeb vaid sõnad peale, et aken peab olema näiteks pruun.»
Piiri, kustmaalt nõutakse litsentseeritud järelevalveinseneri olemasolu, määrab kohalik omavalitsus.
Andres Juhani sõnul ei pruugi individuaalmaja ehitaja järelevalveinseneri palgata, vaid võib seda teha ise. Kui aga läheb juba büroo ehitamiseks, siis oma jõududest ei piisa.
Toomas Viigi hinnangul tekib järelevalve vajadus enne, kui seadus seda nõuab. Sõltumatu nõuandja aitab mõtestada ja sõnastada tellija soovid ning koostada lähteülesande.
«Järelevalve peab välistama praaktööde võimaluse eos,» kinnitab Buinco juhatuse esimees Kaarel Kõrm. Ei jõua ju ükski tellija kontrollida betooni kvaliteeti ega seda, kas ripplae paigaldamisel on arvestatud tuleohutusnõudeid.
«Iga arhitekt tahab endale mälestusmärki püstitada,» mõistab Viik arhitekti loomingulisi eesmärke, «kuid tahab, et omanik selle kinni maksaks.» Siingi võib erapooletu nõuandja aidata hoida olukorda raamides ja tõrjuda ebaotstarbekad lahendused.
Järelevalve vastu tunneb huvi ehituse rahastaja. «Pangad on huvitatud, et tellija valiks nende poolt aktsepteeritud järelevaataja,» kinnitab Viik pankade huvitatust raha otstarbekalt kasutada. Samuti huvituvad järelevalvest kindlustuse esindajad.
Seoses hoonete kui ostu-müügiobjektidega hakkab järelevalve osatähtsus suurenema. Notar peab kinnitama, et maja, mida müüakse, on samasugune kui plaanil ja joonistel.
Hetkel kuum
Järelevalve teostaja ülesanne on võrrelda ehituse töövõtulepingu dokumente ehitusprojekti dokumentidega. «Vaadatakse, et ehitaja lubab kõik projektis oleva ära teha,» selgitab Viik.
Samuti dikteerib järelevalveinsener tööde tehnoloogiat ja tegemise järjekorda. «Kipsplaadil peab seinte puhul roovide vaheline kaugus olema 60 cm, lagede puhul 40 cm,» jagab teadmisi Buinco projektijuht Ivo Grosberg. «Praktikas kipub kõik ühesugune olema.» Liiga suured vahed laes panevad aga kipsplaadi lainetama.
Et hiljem oleks võimalik taastada ehitustööde kulgu ja tingimusi, peab järelevalve teostaja jälgima ehituspäeviku täitmist.
Päevikusse kannab ehitaja iga päev informatsiooni ilmastikutingimuste, tehtud tööde, masinate, defektide, projekti muudatuste, hilinemiste jms kohta. «Nii on tellijal võimalik hiljem teada saada, et kuigi betoonitöö tehti talvel, oli sel päeval 0° ja betoon kivines korralikult,» põhjendab põhjaliku päeviku vajalikkust Grosberg. Järelevalve ülesanne on jälgida ka materjali sertifikaatide olemasolu. Nii ei saa näiteks haiglapõrandale panna mistahes linoleumi, vaid ainult tervisekaitseameti vastava kinnitusega põrandakatet.
Eraldi lepinguga määratletult võib järelevalve teostaja kaitsta ka tellija rahalisi huve -- kontrollida raha ja töömahtude vastavust, raha laekumist jms.
Andres Juhani hinnangul maksab järelevalveinseneri töö ca 130--190 krooni tund. «See on tunnitasu firma kohta, mitte ühe isiku töötasu,» selgitab Juhani. Ühe objektiga tegeleb büroos Juhani sõnul mitu inimest, kuna ühelt inimeselt on palju nõuda teadmisi üldehitustööde, dokumentatsiooni, ventilatsiooni, esteetilisuse jne kohta.
Toomas Viigi kogemuste põhjal läheb paarimiljonilise objekti puhul tüüpjärelevalve funktsioonide täitmiseks ca 2--3% ehitusmaksumusest.
Lisaks omavalitsuse ja omanikupoolsele järelevalvele on autorijärelevalve, kus projekteerija, arhitekt või eriosade insener jälgib, et ehitus kulgeks nende kavandatu kohaselt. Andres Juhani sõnul pole autorijärelevalve kohustuslik.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Laane: meedias välja käidud summad on üle paisutatud!
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele