Marlekor peatas mööblitootmise

Häälestume toodangule, mida ostavad stabiilsed lääne tellijad. Kui toodangumaht langes, olime hiljuti sunnitud peatama mööblivabriku töö kuni augustini. Ladu on meil mööblit täis, täpselt niipalju, kui võib müüa augustini. Siis võtame vastu otsuse, millega mööblivabrik hakkab tegelema ja kui leiame konkurentsivõimelise kauba, jätkame sellega tööd.

Oma toodangumahu tehas aga säilitab, raskus kandub üle tooli- ja vineerivabrikule. Inimesi me ei vallanda, neile on tööd pakutud, kes tahab, võib suvel jalutada, kes tahab, töötab.

Me ei valmista ainult mööblit, vaid ka mööblidetaile. Kõik Eesti mööblitootjad ostavad meilt spooni ja detaile. Ligi 75 protsenti meie müügimahust on siiski mööbel ühel või teisel kujul, detailid lähevad statistikasse kui töödeldud puit. Rääkida, et meil on tootmise langus või Standard möödus Marlekorist, on küllalt rumal.

Ajal, kui me valmistusime emissiooniks, huvi oli. Praegu on asi seisnud kaks ja pool kuud, ma pole selle küsimusega tegelenud, aga minu andmetel on huvi säilinud.

Esiteks kolime augustis välja peeglitsehhist ja rendime selle välja. Aasta lõpuks vabastame osa Pärnu maantee administratiivhoonest, ka kaupluse. Meil tuleb leida investeeringuteks ligi 20 miljonit krooni, et täita kohustus erastamisagentuuri ees. Toolitsehhi kolimine on juba kaugem perspektiiv, mitte enne järgmist aastat.

Kõik sõltub sellest, kui suurele autode hulgale teda vaja on. Põhimõtteliselt ruumi on. Aga kui me saame maa rentimisest sama raha, kui tooks sisse parkla, pole mõtet ehitama hakata.

Kuidas öelda. Erastamisagentuurile antud 1700 töötaja hoidmise kohustust mul enam pole, nii et kõik on korras. Käigupealt ümberorienteerumist oodata aga ei ole. Otsime toodangut, mis oleks läbilöögivõimeline.

Kindlustusseltsi seisukohast ei ole Marlekor tööstus, vaid kinnisvaraobjektid. Ja raha paigutati mitte tööstusse vaid kinnisvara arendusse.

Mul on küllalt raske rääkida kindlustusseltsidest. Sel lihtsal põhjusel, et olen Eesti Aerometi põhiaktsionär. Tahan ise kuulda aasta tulemustest tegevjuhtkonnalt. Aga nagu ma tean, pole lood sugugi halvad. Vähemalt aastaplaan sai täidetud. Ootame ära auditi tulemused. Mis puutub Marlekori, siis ütleme nii, kõigil on praegu raske. Üldiselt olen rahul sellega, mis toimub.

Probleem on ainult üks, see on turg meie magamistoamööblile. Olete nõus, et kui tehase võimsus on 5000 komplekti kuus, siis ei saa orienteeruda Eesti ega Balti turule. Kuni viimase hetkeni tootsime 1000 komplekti kuus. Kui lahenevad tolliprobleemid Venemaaga, ja muutub olukord Ukrainas, avaneb turg.

Vineerile ja vineerist mööblidetailidele on piiritu turg Euroopas. Seal meil probleeme pole.

Me hoiame oma hinda väga jäigalt. Kahjuks on Eestis analoogilist toodangut eksportivaid firmasid, kes seda ei jälgi, ning löövad hinna alla, et müüa. Aga see ei hukuta meid.

Jah, loomulikult. On asju, mida praktiliselt kõik teevad. Loomulikult oleme konkurendid. See on normaalne terve konkurents.

Vastavalt raamatupidamisseadusele tuleb maksetähtaja ületanud laekumata tulud kanda bilansis vähetõenäoliste laekumiste reale. Olime nõus audiitori näpunäidetega, et osa asju tuleb sellele reale kanda. Näiteks on SRÜ riikides kaupade eest tasumise tähtaeg kuni 90 päeva. Me teame, et see raha tuleb, aga esialgu tuleb kanda see vähetõenäolise laekumise reale.

Kõige selle tulemusena oli Marlekor eelmisel aastal kahjumis 1,3 miljoni krooniga. Loen seda normaalseks, kuna vähetõenäoliste laekumiste reale tuli kirjutada ligi 9 miljonit krooni. Lõppenud aastal oli rida kulusid -- lõpetasime kohtuprotsessi, täitsime omavahenditest investeerimiskohustuse üle 9 miljoni krooni, kustutasime graafikule kohaselt võlga ja oli hulk teisi kulusid. Seetõttu ei olnud eelmine aasta firma tulususe näitajaks.