Persson tõstab makse 65 miljardi võrra

Praeguse sotsiaaldemokraatide valitsuse ajal tõusevad rootslaste maksud tänavu 21,7 miljardi, tuleval aastal 10,9 miljardi ja 1998. a veel 8,4 miljardi Rootsi krooni võrra, mis kokku teeb 41 miljardit. Sellele võib aga lisada veel 40miljardilise maksutõusu, mis sai teoks Göran Perssoni rahandusministriks oleku ajal 1995. aastal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 1995--1998 suurenevad Rootsis maksud kokku 81 miljardi võrra, ent kuna osa makse alaneb samal ajal 15 miljardi võrra, siis kokku moodustab maksutõus nelja aastaga 65 miljardit krooni.

Enne Rootsi maksureformi oli maksude osakaal 1989. a rahvamajanduse kogutoodangus (RKT) 56,2%. Aasta pärast maksureformi langes nende osakaal 51,1 ja mullu 50,4 protsendini RKTst. Pärast praegu kavandatud maksutõstmisi suureneb nende osakaal RKTst jällegi ning aastal 2000 moodustavad need RKTst 53,3 protsenti. Rootsi rahvamajanduse statistika andmetel annab maksutõstmine riigi 1994.--1998. aastal RKT kasvust tervelt 90 protsenti.

Rootsi tööstusuuringute instituudi direktori Ulf Jakobssoni arvates on valitsus valinud ohtliku tee. «On halb, et maksude tõstmisel on valitsuse eelarvetervendamises nii suur osakaal. Maksud on juba praegu liiga suured ja see on väga tõsine probleem. Maksude tõstmise asemel tuleks hoopis rohkem kärpiga avaliku sektori kulusid,» ütles ta.

Ettevõtjate organisatsiooni tegevdirektori Carl-Johan Westholmi meelest võib maksude tõstmine tuua kasu asemel rohkem kahju. Ta leiab, et õigem oleks ühtaaegu alandada nii makse kui riigi kulusid. Ta ei usu, et praegune Perssoni maksude tõstmine aitaks eelarvet tervendada.

Göran Persson, keda on süüdistatud heaoluriigi aluste õõnestamises, on need pareerinud väitega, et heaolu ohustavad hoopis moderaadid, kes on soovitanud makse alandada 60 mld võrra, kuid ei oska öelda, kust raha tagasi saada. «Me oleme riigieelarve seisu parandanud ega lase moderaatidel seda taas ära rikkuda,» kinnitas ta. DI