Suurim huvigrupp justiitsministeerium

On väga tänuväärne, et Äripäev hakkas kajastama viimaste aastate suurimat totrust seadusloome vallas -- majandustegevuse seaduseelnõu.

Eesti kaubanduskoda asus selle paberi vastu võitlema juba rohkem kui kuu tagasi.

(Käesolevate ridade autor pidas 20. märtsil maha ka tunnise raadiolahingu Kukus justiitsministeeriumi kõrgete isandatega.)

Kaubanduskoja juhtkonna kohtumisel pea-, justiits- ja majandusministritega 15. aprillil käsitleti samuti kõnealust seaduseelnõu ning leiti üksmeelselt, et sellisel kujul pole eelnõul mingit mõtet.

Majandustegevuse seaduseelnõuga seoses tahan juhtida tähelepanu Äripäeva juhtkirjas esinenud möödalaskmisele.

Peamine huvigrupp, kes nimetatud seadust pooldab, ei ole mitte majandusministeerium.

Hoopis vastupidi, majandusministeeriumi juhtkond on pidevalt olnud sellise seaduse vastu. (Loomulikult ei tähenda majandusministeeriumi juhtkonna vastuseis seda, et mõni alamaastme ametnik taolist seadust ei sooviks.)

Kogu selle majandustegevuse seaduseelnõu nimelise totruse taga on puhtalt justiitsministeerium. See on nende nägemus Eesti riigist, mida ka järjekindlalt realiseeritakse.

Ehk lühidalt kokkuvõttes on ideoloogia järgmine: kui Saksamaal on nii, siis peab see ka meil nii olema. Selline suhtumine avaldub kogu meie seadusloomes -- parim näide selle kohta on äriseadustik.

Üks suuremaid huvigruppe taoliste seaduste ettevalmistamisel on justiitsministeeriumi ning temaga tihedalt seotud juristide ringkonnad, kelle materiaalne heaolu sõltub otseselt uute seadusetekstide kirjutamisest. Äripäev võiks ju uurida, kui palju kulutab Eesti riik aastas raha seadusloome protsessile ning kuhu see raha läheb.