Äriseadustikuga seonduv riigikogus järgmisel nädalal

Liivi sõnade kohaselt ei väida president oma otsuses, et seadus oleks põhiseadusega vastuolus. Seaduse võib president aga jätta välja kuulutamata ainult siis, kui see on põhiseadusega vastuolus.

President jättis seaduse välja kuulutamata põhjusel, et seaduse § 167 on öeldud, et seaduse sätet tõlgendatakse esmajoones koos teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest ja seadusandja tahtest, mitte aga sõnade grammatilisest tähendusest.

Presidendi otsuses on öeldud, et seadusandja poolt seaduse tõlgendamisel antud eriskummaline lähenemisviis on vastuolus seaduste klassikalise tõlgendamise üldpõhimõtetega, mille järgi tõlgendamise lähtepunkt kontinentaaleuroopa õigussüsteemis on eelkõige seaduse tekst.

Sellest lähtub ka põhiseaduse § 152, mille kohaselt seadus või muu õigusakt ei saa olla vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.

Presidendi hinnangul toob tõlgendusmehhanismi esitatud kujul seadustamine kaasa ettearvamatuid tagajärgi Eesti õigussüsteemile tervikuna ning soodustab eemaldumist õigusriigi põhimõtetest, teatas presidendi kantselei pressiteenistus.

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse võttis riigikogu vastu 18. aprillil.

Seadusega muudeti äriühingute ja ettevõtete ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise võimalusi ja protseduure ning täpsustati eraisikust ettevõtja mõistet.