13. mai 1996
Jaga lugu:

Sampo trügib Eesti turule

Lääne kindlustuskontsernid murravad Eesti pärast piike

Kuna Rootsi kindlustuskontsern Trygg-Hansa ei nõustunud Sampole müüma oma osalust Hansa Kindlustuses, moodustasid soomlased siin hoopis Sampo Kindlustuse ASi.

«Samasugune olukord valitses sajandi alguse Soomes,» kirjeldab Sampo grupi asepeadirektor Hannu Kokkonen olukorda Eestis. Soomes loodi turgu valitsenud Venemaa ja Saksamaa kindlustusseltsidele vastukaaluks soomlastele kuuluvad seltsid Kaleva ja Teollisuusvakutuus, mis täna kuuluvad Sampo gruppi.

«Soomes on turg läinud 95 protsendi ulatuses Soome firmade kätte,» lausub Kokkonen ja lisab, et seetõttu pole ka Eestis eriliseks muretsemiseks põhjust.

Kindlustusseltsi Ilmarinen poolitamine Soomes on sarnane Hansa Kindlustuse saatusega Eestis.

Ilmarineni puhul otsustasid kaks konkurenti kliendid omavahel ära jagada. Sampo lõi Eläke-Sampo, Ilmarinen jäi Pohjolale.

Nüüd veavad Sampo ja Pohjola vägikaigast mitte ainult Soomes, vaid ka teistes Skandinaaviamaades ja Eestis. Pohjola on kindlustusseltsi Seesam üks suuraktsionäre. Seesami teine strateegiline investor on USA suurim kindlustuskontsern American International Group (AIG), kelle 1995. aasta kasum oli 2,5 miljardit dollarit.

Eesti ettevõtetekindlustuses turuliidriks tõusnud Seesami peadirektor Toomas Abner kinnitab, et nende suurimad konkurendid on just Hansa Kindlustus ja Sampo. Sampo aktiivne turuletulek aasta alguses ja Viru hotelli kindlustamine Sampo poolt tekitas Seesamile parajat peavalu. Eesti turg viis kompanjonid lahku

Trygg-Hansa ja Sampo teed läksid lahku peale seda, kui nad said Eestis ühise kindlustusseltsi omanikuks.

Sampo tahtis Trygg-Hansalt tema osalust Hansa Kindlustuses ära osta, peeti pikki läbirääkimisi, kuid Trygg-Hansa otsustas siiski aktsiaid Sampole mitte müüa. Seejärel otsustas Sampo luua Sampo Kindlustuse AS ja võttis kaasa ka osad kliendid. Trygg-Hansa ostis Sampole kuulunud aktsiad ise tagasi.

Trygg-Hansa ja Sampo vahelist tihedat rebimist iseloomustab ka fakt, et Sampo lõi Trygg-Hansalt üle Hansa Kindlustuse asutaja, väliseestlase Matti Rattiku, kes sai Sampo Rootsi esinduse peadirektoriks.

Trygg-Hansa Balti regiooni juht Bengt Lindemalm hindab kahe kindlustuskontserni turuvõitluse positiivseks. Kui Hansa Kindlustuse ostis ära Trygg-Hansa, siis Euroopas suurettevõtete kindlustajana tuntud Hansa Industrial Ltd läks Sampole. Kindlustusselts saab peagi uue nime -- Sampo Industrial Insurance.

Eestis alustas Sampo äärmise ettevaatlikkusega. Kõigepealt tuleb õppida tundma turgu, kinnitab Hannu Kokkonen, esimene Sampo Kindlustuse juhatuse esimees. Algul oli Sampol Tallinnas vaid esindus, kindlustuslepingud sõlmiti Soomes.

Sampo strateegia Eestis on lihtne: esimeses järjekorras püütakse kindlustada Eestis tegutsevaid Soome firmasid, seejärel lääne ettevõtteid ja alles kolmandas järjekorras Eesti firmasid.

Sampo juhtidele endilegi üllatuseks on Sampo tütarettevõttest Eestis kujunenud nelja kuuga üks juhtivaid ettevõtete kindlustajaid siin. Oma süü selles on ka Hansa Kindlustusest üle tulnud klientidel, kuid mitte ainult.

Sampo Kindlustuse juhatuse esimees Juhani Vesterinen, kes on ühtlasi Yritys-Sampo peadirektor, prognoosib, et lähema aasta jooksul võib nelja kuuga nullist 3,6protsendiliseks kasvanud turuosa suureneda Eestis kümne protsendini. Perspektiivis näeks Vesterinen hea meelega, et turuosa kasvaks sama suureks kui Soomes.

Sampo Kindlustuse riskid on edasi kindlustatud emafirmas, mis annab Sampole Eestis tegutsemiseks tugeva eelise. Sampo Kindlustuse edasikindlustuspreemiad on väiksemad, kui need suurte edasikindlustuskontsernidega otselepingute puhul oleksid. Kohalikud kindlustusseltsid endale sellist luksust lubada ei saa.

Küsimuse peale, kas Sampo kavatseb Eestis ka elukindlustusseltsi luua, kinnitab Kokkonen: «Täiesti kindlasti huvitab meid see turg ka Eestis.» Kui kaugele on aga Eestis jõudnud elu- ja pensionikindlustuse seaduseelnõud, küsib ta vastu.

Sampo gruppi kuuluva elukindlustusseltsi Kaleva peadirektor Matti Rantanen usub aga, et elukindlustuses on Sampo jaoks olulisem turg Rootsi, kus Sampo alustas äsja iseseisvat tegevust.

Rantanen näeb Sampo tegevust trajektooris, mis joonistub kaardile, kui sirkli üks haar asetada Soome keskpaikka.

Tähtsamad piirkonnad, kus Sampo kohal olla tahab, on seega Rootsi, Eesti ja Peterburi ümbrus. Peterburis on esindus juba rajatud. Kas sellest sünnib Sampo uus tütarselts, pole veel selge, märgib Rantanen.

Elukindlustuse osas näeb Rantanen Eestis ka alternatiivvõimalusena koostööd mõne kohaliku kindlustusseltsiga. Kõigepealt ootavad Sampo juhid aga Eesti pensionisüsteemi loomist, mis võimaldab teha konkreetsemaid plaane.

Siiski -- enne Hansapanga Kindlustusseltsi asutamist käis Sampos ennast täiendamas Hansapanga peadirektor Jüri Mõis. Peagi läheb Samposse koolitust saama Hansapanga Kindlustusseltsi juhatuse esimees Mart Einpalu.

Samuti on Sampo koolitanud ka näiteks Tallinna Panga tütarfirma, kahjukindlustusseltsi Leks töötajaid. «Aasta tagasi keelas Sampo juhtkond selle ära,» märgib Leksi avalike suhtete juht Piret Kütt nüüd.

Koostöö lõppes, kui sündis Sampo Kindlustuse AS.

3500 töötajaga Sampo võistlejateks ei ole ammu enam ainult kindlustusseltsid. Agressiivselt ründavad kogu Skandinaavias kindlustusturgu pangad, Merita pank kipub oma elukindlustusseltsiga Sampolt kliente ära napsama.

Sampo grupi peadirektor, endine Neste asepeadirektori Jouko K. Leskinen usub, et Sampo peab looma oma panga, sest kliendibaas selleks on olemas.

Soome on Skandinaavias ainuke riik, kus suured kindlustusseltsid ei ole loonud oma panka. Rootsi suurim kindlustusselts Skandia on loonud Skandiabankeni, Trygg-Hansale kuulub Trygg-Banken.

Küll aga on Soome pangad loonud oma kindlustusseltsid. Meritale kuulub Merita Henki, OKO-le Aurum, Postipankkile Leijona.

Siinkohal on märkimisväärne, et Soome pangad ja kindlustusseltsid on omandisuhete tõttu väga tihedalt seotud. Sampo suuraktsionärid on Merita pank ja panga omanik Merita Oy, kellele kuulub veidi üle 16 protsendi aktsiapakist. Sampol on umbes kümnendik Merita panga aktsiatest.

Analoogsetes omandisuhetes on omavahel ka Merita pank ja Sampo peakonkurent Pohjola.

Juhani Kangas kinnitab, et panganduse ja kindlustuse ühtesulamine juhtub ka Eestis. Pangad on kindlustusturule juba tulnud, varsti on kindlustusseltside kord, väidab ta

Rahandusturge innustab mõneti ka see, et Euroopa Liidus muutuvad riikidevahelised piirid olematuks ja kindlustusseltsid võivad poliise müüa kõigis Euroopa Liidu maades.

Sajandi jooksul on Sampoga liitunud erinevatel aegadel pool tosinat kindlustusseltsi. Viimane suurem muutus toimus kindlustusseltsiga Ilmarinen, mille kaks omanikku, Sampo ja kindlustuskontsern Pohjala, on Soome kindlustusturu kaks liidrit.

Sampo turuosa on praegu Soomes 35 protsenti ja Pohjolal 26 protsenti. Kokku tegeleb Soomes kahjukindlustusega 18 kindlustusseltsi, kusjuures viiele suuremale kuulub 90 protsenti kindlustusturust. Võrdluseks -- Saksamaa suurimate kindlustusseltside turuosa ei ületa 10 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum