- OMX Baltic−0,05%291,07
- OMX Riga−0,26%883,16
- OMX Tallinn−0,02%1 848,52
- OMX Vilnius−0,32%1 132,3
- S&P 5000,08%5 667,56
- DOW 300,08%41 985,35
- Nasdaq 0,52%17 784,05
- FTSE 100−0,63%8 646,79
- Nikkei 225−0,2%37 677,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,85
- OMX Baltic−0,05%291,07
- OMX Riga−0,26%883,16
- OMX Tallinn−0,02%1 848,52
- OMX Vilnius−0,32%1 132,3
- S&P 5000,08%5 667,56
- DOW 300,08%41 985,35
- Nasdaq 0,52%17 784,05
- FTSE 100−0,63%8 646,79
- Nikkei 225−0,2%37 677,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laserirastri anatoomia
Igapäevases elus on keskmine kasutaja vist juba harjumas, et laserprinter on seade, mille hind on viis, no kõige rohkem seitse tuhat krooni. Vähemalt peaks nii arvama reklaami jälgiv kasutaja.
Mis siis ikka, eks ta peab täna mõnd südamerohtu keele alla panema, sest sedapuhku pakutakse printereid, mille hind isegi ühe nulli ärajätmisel odavast printerist üle on.
Tavaline hea laserprinter teeb 600dpi (dots per inch ehk punkti tolli kohta), mis peaks ju kena küll olema -- kiri üsna sile, pilti saab ka trükkida, mõne kasutaja meelest on see kõik aga liigagi hea ja leitakse, et 600 asemel 300dpi kasutades käib printer märksa kiiremini.
Niikaua, kuni trükitakse teksti, pole tõesti vahest kõrgem reolutsioon oluline, kui me aga tahame lisada tekstile ka graafikat, muutub olukord järsult.
Nimelt suudab enamik trükimenetlusi, sealhulgas ajalehe trükiks kasutatav ofsettrükk ja laserprinter, kas trükkida värviga kaetud pinda või üldse mitte trükkida -- juhud, kui näiteks mustast või punasest saab vastavalt hall või helepunane, kvalifitseeruvad praagiks. Et aga me siiski saaksime ka halli ja helepunast ning võiksime trükkida fotosid, on mõeldud välja raster, mis seisneb selles, et trükkides mitte täispinda vaid paraja vahega pisikesi punkte, jääb lugemiskauguselt vaadates mulje pooltoonist.
Jättes punktide vahekaugused samaks ja muutes punktide suurust või jättes küll suuruse samaks kuid muutes punktide tihedust saabki tekitada erinevaid pooltoone.
Kas siis 600 punkti tolli kohta ei anna meile piisavalt väikeseid punkte?
Ei anna, sest ühe muutuva suurusega rastripunkti tegemiseks on vaja terve hulk must-valgeid punkte ehk piksleid.
Selleks, et saada rastripunkt, mis võimaldaks 100 halltooni, on vaja ruutu 10x10 pikslit, 256 halltooni jaoks aga juba 16x16.
Seega, 600dpi-printer suudab 100 halltooni puhul teha kõigest 60 rastripunkti tolli kohta, mis on äärmiselt hõre -- harilikult näete nii hõredat rastrit 300dpi-laseritel.
Saamaks kasvõi ajaleherastri-tasemel rastritihedust (ca 115lpi ehk lines per inch ehk rastripunktirida tolli kohta) 128 halltooni juures on 1200dpi vältimatu -- näiteks 1200dpi jagada 106lpi-ga ja võtta ruutu, annaks meile 128 halltooni, mis on muide endiselt üsna vähe.
Hetkel kuum
Poeketile esitati 40 nõuet ja määrati ligi 40 000 eurot sunniraha
Seega, kui me tahame saada foto enam-vähem korralikku taasesitust, peame maksma kõrgemaresolutsioonilise printeri eest. Loomulikult muutub see oluliseks siis, kui me kasutame printerit millekski muuks kui arvete ja kirjade väljastamiseks -- näiteks kujundustöös.
Tihti tekib sellest kohe ka seisukoht, et järelikult võime me mistahes kujunduse laseril välja trükkida ja selle seejärel trükikotta viia. Paraku pole asi sugugi nii lihtne.
Võrrelge kahte juuresolevat joonist -- üks, konkreetsete sirgeservaliste punktidega pilt vastab reprokoja filmiprinterile, hajusa servaga aga tahma-laserile.
Selleks artikliks valmistudes uurisin 50kordse suurendusega mikroskoobi abil hulga erinevate printerite väljatrükke.
Ma pean tunnistama, et kui keegi suudaks mulle pakkuda laserit, mille punkt oleks kasvõi niivõrd vähe hajus, kui minu joonisel, oleks tulemus igati kuulutamist väärt.
Kahjuks on aga tegelikkus märksa hullem, ja asi ei ole märkimisväärselt parem ka 1200dpi-printerite puhul (mikroskoobi all näevad näiteks HP 5M 600dpi ja Lexmark'i Optra 1200dpi punkt sama udused -- viimane võimaldab seejuures küll enam halltoone).
Mis aga puutub meisse 50kordne suurendus? Ega lihtsalt laseri väljatrükki vaadates puutugi, küll aga siis, kui me kavatseme seda hiljem trükkimiseks maha pildistada -- milline koht punkti udusest servast osutub mustaks? Ja mis kujuga on saadud punkt?
Muutes veidigi valgustusaega pildistamisel, saame hoopis heledama või tumedama pildi, mitteühtlase servaga punkt on aga trüki seisukohalt äärmiselt ebamugavalt käituv, tuues kaasa pildi tumenemise etteaimamatul määral.
Enimloetud
6
Viimased uudised
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele