Hispaania «volkkar» ei taha juua
Seat Toledo on tootmises alates 1991. aastast. Mullu sai auto mõningast iluravi, tootmisse läks ka seekordne testauto Seat Toledo TDI, mille eripäraks on otsesissepritsega turbodiiselmootor. Uue jõuallika tähelepanuväärseimaks näitajaks on väike «janu» -- 90 km/h kiiruse juures vaid 3,7 l/100km.
Tegelikus elus õnnestub selline kütusekulu saavutada muidugi ainult elukutselistel testsõitjatel, meie kütusekulu jäi pisut üle 5 liitri 100 km kohta. Hea tulemus siiski, arvestades, et liiter diislikütust maksab 3.50, liiter 95E bensiini aga 4.80 (loomulikult on nendest hindadest kõrvalekaldeid mõlemas suunas). Kui arvestada rusikareegliks, et diiselmootor tarbib suurtes piirides bensiinimootorist 100 km kohta 2 liitrit vähem kütust, tuleb 100 km kohta seega üle 16 krooni kokkuhoidu.
Kuna Seat kuulub Volkswageni kontserni, siis võib teda ilma reservatsioonideta ka Hispaania Volkswageniks nimetada. Siiski pole Eestis ei Seat (tegelikult ka Volkswagen ise) ega ka diiselmootoriga autod kuigi levinud.
Seati müüva ASi Japauto müügidirektori Erkki Otsa sõnul on Soomes enam kui pooled Toledodest diiselmootoriga, seda vaatamata diislimaksule (konkreetse Toledo hinnale lisatakse näiteks 2400 marka). Otsa teada on turbodiisliga Toledo levinud näiteks taksona.
Eesti tänaste kütusehindadega säästab diiselauto kütuse arvelt 100 000 km läbimisel 16 000 krooni, mis näitab, et suure läbisõidu korral hakkab siinmailgi diiselmootor end ära tasuma. Edasine sõltub maksupoliitikast -- kuidas kujunevad autokütuste hinnad lähiaastatel.
Toledo TDI hind -- 239 900 krooni -- on siiski soolasevõitu, mis jahutab märgatavalt esimest vaimustust. Võrreldes tavalise diiselmootoriga on TDI sõltuvalt modifikatsioonist kuni 35 000 krooni kallim. Tõsi, tuleb arvestada, et tavalise diiselmootoriga SE-modifikatsioonil pole kaht turvapatja, seega lisab mootor auto hinnale 25 000 krooni. Ka ootaks ligi 240 000 krooni maksvalt autolt ABS-pidureid -- paraku need SE standardpaketti ei kuulu.
Väliskuju ei reeda, et tegu on luukpäraga. Väliskuju on ülimalt «sedaanilik» ja rahuldab ka neid, kes luukpärast suuremat ei pea. Tagaluuki avades avaneb volkswagenlikult suur pagasiruum -- 550 l, millest suuremat nn mitteuniversaalidel ei leiagi. Vaid sõsarmudel VW Vento suudab konkurentsi pakkuda.
Mootorit käivitades saab teisetoonilise urina järgi kohe aru, et tegu diiselmootoriga. Sõites kipub see ununema, sest kiirendusomadused on igati tavalise bensiinimootoriga sõiduauto tasemel -- pea samad kui näiteks 1,8-liitrise mootoriga Peugeot 406-l. Loomulikult ei saa diiselautolt nõuda bensiinimootoriga auto tarmukust, kuid ega Toledo eriti alla jää. Tuleb vaid aktiivsemalt käigukangi liigutada.
Sugulus Volkswageniga on ilmne, seda nii salongis, kapoti all kui auto väliskujus. Auto sisemus ei ole teiste tänaste autodega võrreldes päris igapäevane, harjumuspäraste ümmarguste joonte asemel kohtab Toledos enam kandilisust. Autol on jõuline välimus, mida võib isegi pisut robustseks nimetada. Siiski on kõik korralikult viimistletud, mistõttu tulemus jätab soliidse tööauto mulje.
Kaassõitja turvapadja tõttu tuleb Toledos praktiliselt loobuda laekast. Harjumatult väike on ka armatuurlaua näidikute plokk, huvitavalt mõjub pisikeste ümmarguste signaallambikeste rida.
Rooli kõrgust reguleerida ei saa, kuid neist, kes rooli taha istusid, ei kurtnud selle üle keegi. Tagaluuk kinnitub tavapärase ühe luku asemel kolme lukuga, mistõttu auto on prii luukpära-autode põhiveast -- nagisevast tagaluugist. Enamik eelmisi testautosid on nagisenud, Toledo mitte.
Siiski on karta, et praeguse hinnaga ei saa Eestis TDI läbimüügile suurt lootust panna. Ehkki Inglise autoajakiri What Car peab Seati üheks kiirema arenguga autotootjaks maailmas, on firmal Eestis ees veel pikk tee, saavutamaks umbusklike autoostjate seas populaarsust.