19. mai 1996
Jaga lugu:

Kuidas tulete toime nn pealesunnitud turvalisusega?

- Turvalisuse probleem on meil lahendatud täiesti legaalsete meetoditega: koostöös turvafirmade ja politseiga. Pealesunnitud turva-lisuse vastu on majas kaks turvafirmat: Akropol oma pumppüssidega ja kaks ESC relvastatud turvameest. Ka on meil enda 16-liikmeline turvameeskond ja turvaülem. Pidevalt on meil majas vähemalt 3 turvameest, õhtul tavaliselt 15--6 inimest.

Tagajärgede likvideerimisel pole turvalisuse koha pealt kunagi kasu. Kui keegi on midagi korda saatnud, siis on hilja seda konstateerida. Need, kes on tulnud katust pakkuma, on ka läinud. Kui firma rahapesuga ei tegele, maksab oma maksud ja hoiab inimesed palgal, raamatupidamine on sajaprotsendiliselt legaalne ning illegaalset alkoholi ei müü, siis pole neil ka millestki kinni hakata.

Peamine probleem on meil purjus inimesed, kes arvavad, et nad on teistest klientidest võrdsemad. Tavalise napsitanud külalise jaoks piisab oma turvameeskonnast rohkem kui küll.

- Minu jaoks on pealesunnitud turvalisus absoluutselt võõras mõiste. Jumal täna-tud, mulle ja Tallinna Sadamale nn katust pakutud ei ole. Arvatavasti sellepärast, et tegemist on riigifirmaga ja siit raha kõrvale pumbata -- mõne partei valmiskampaaniasse või ka kuhugi katusfirmasse -- on praktiliselt võimatu. Selle eest hoolitsevad meil riigis teatud institutsioonid. Mis puudutab muidu turvalisust, siis on meil olemas oma turva-süsteem, mis on allutatud haldusdirektorile.

Eelmisel aastal oli meil probleem, et terminaalis kippusid kaduma konteinerid, mis sisaldasid aktsiisikaupasid. Klientide turvalisuse probleem on see, et sadama ümbruses tiirleb taksofirmasid, mida me ei tahaks siin näha. Seda probleemi me praegu lahendame: püüame sõlmida lepinguid Eestimaal aktsepteeritud taksofirmadega.

Minu ametisoleku aja jooksul on minu teada tüü-datud ainult ühte meie töötajat sellise ettepanekuga, et me tuleme teile katust pakkuma.

- Me oleme sõlminud vastavasisulise lepingu firmaga ESS ja sellega on meie probleemid kõik lõppenud. Katust käiakse pakkumas nurgatagustele firmadele, meile sellist pakkumist pole tehtud. Ka meie töötajatelt pole püütud raha välja pressida, on üritatud sõbruneda, aga me oleme distantsi hoidnud. Ma usun, et linnas kahtluse all olevad katusepakkujad on meil kõige tavalisemad kliendid, kui nad seda vajavad. Otsaette pole kellelegi templit löödud: me ei oska ju öelda, kas ta on noor spordihuviline või on ta mõne grupeeringu liige. Me ei küsi, kust sa tuled ja mida teed.

Kogu aeg peab olema valvel päevavaraste eest -- ei saa jätta asju lohakile. Ega ESS suuda ka kõike valvata. Keskusest autot ära viia on praktiliselt võimatu. Meil on selline liikumisskeem, et võõras inimene ei saa meie territooriumile üksinda sisse ega sealt välja.

Kui meile saabub mingi kahtlane kõne või ähvardus, hakkavad kõik sekretärid vastavaid ankeete täitma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum