Massi etalon asub Tartus

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,08%7 613,07
DOW 300,01%52 493,91
Nasdaq −0,18%25 419,29
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,08%7 613,07
DOW 300,01%52 493,91
Nasdaq −0,18%25 419,29
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Eesti metroloogiakeskuse direktori Paavo Lõugu sõnul saab sügisest hakata Tartus kalibreerima kaaluvihtisid viiekümnest kilogrammist ühe milligrammini. «Etaloni ühe kilogrammine viht on kalibreeritud viiekümne mikrogrammise täpsusega,» on Lõugu sõnutsi uus seade kümme korda täpsem Eesti parimatest kaaludest.

Eesti metroloogiakeskus hakkab väljastama kalibreerimistunnistusi ülitäpseid vihte omavatele laboritele, mis omakorda taatlevad ehk mõõdavad firmade ja asutuste kaaluseadmete täpsust.

RASi Tartu Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskuse direktori Toomas Kolgi sõnul käisid nad nõukogude ajal kalibreerimas Peterburis ja taasiseseisvunud Eestis on kilogramm seostatud Rootsi riikliku etaloni abil.

Eestlased on tasunud Rootsis vaid transpordikulud. «Tegelikult maksab üks kalibreerimine Rootsis 20 000 Eesti krooni. Kui aga Eestis on oma massi etalon, ei hakka Rootsi enam tasuta teenust osutama,» räägib Kolk.

Ta muretseb, kui palju peab kalibreerimise eest raha maksma hakkama.

Lõuk rahustab, et suurema osa riigi etalonide säilitamise ja võrdlusmõõtmiste kuludest katab riik. «Kalibreerimisest kui teenustööst hakkab laekuma 10--20% vajaminevast summast,» arvutab ta, lisades, et ilmselt hakkavad nad riiklikku etaloni kasutama umbes 20 korda aastas.

Massietaloni kompleksi sisseseadmiseks Tartusse eraldas ?veits tagastamatu finantsabina Eestile 3,3 miljonit krooni. Eesti kohustus ette valmistama ruumid, valitsuse erifondist eraldati selleks ligi 300 000 krooni.

Füüsikainstituudi keldrisse rajatud kahel konditsioneeritud eriruumil on topeltmetallseinad ja topeltlagi, kus ringleb 20kraadine ja 50protsendise niiskusega õhk.

Komporaatorilaudadel on meetripaksune betoonvundament. Et põrandal kõndimine ei häiriks kaalkomporaatorite tööd, on vundamendid põrandast vahtplastiga isoleeritud.

Mettler-Toledo teadur Patrick Schmid, keda seadmete töökorda sättimisel abistas Mettler-Toledo kaalude maaletooja ASi Perimex juhatuse esimees Peter ?ara?kin, kinnitab, et Tartusse paigaldatav komporaator on omataoliste seas maailma kümnes eksemplar.

Metroloogiakeskuse teaduri Viktor Vabsoni sõnul on metroloogiakeskusel plaanis ehitada füüsikainstituudi kõrvale spetsiaalne laborihoone, kuhu tulevikus saaks koondada kõik vajalike SI-ühikute etalonid. «Käivad läbirääkimised, et ?veitsi abile toetudes tuua Eestisse ka pikkuse etalon,» lisab ta.

Massi etalon asub Tartus

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised