Eesti Pank muudab sundreservide nõuet

Praegu peavad pangad kohustusliku reservina hoidma keskpangas 10% hoiuste mahust. Pank tohib pankadevahelisteks makseteks kasutada sellest kuni viit protsenti, sellest suuremate maksete puhul peab kommertspank maksma keskpangale kuni 22% trahvi.

Uus kord näeb ette, et pangad ei pea kohustusliku reservi nõuet, mille kohaselt keskpangas olevat raha ei tohi olla vähem kui viis protsenti hoiuste mahust, täitma mitte iga päev, vaid kuu keskmisena. See annab kommertspankadele võimaluse vabamalt käsutada raha üksikutel päevadel, jälgides seejuures, et nõue oleks kuu jooksul täidetud.

Eesti Panga pangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan rääkis, et sageli juhtub, et üks pank ei saa teisele tasuda, kuna tal pole vaba raha.

«Pangal on näiteks raha väliskontodel ja ta ei ole Eesti Pangale selleks päevaks valuutat müünud, et kroone saada,» selgitas ta.

Olukord tekitab panga likviidsusriski, mis omakorda tekitab süsteemse riski. «Siis jääb ühel pangal maksmata teisele ja sel jääb maksmata kolmandale pangale, mis tekitab ahelreaktsiooni,» sõnas Järvan.

Uue korra eesmärk on Järvani sõnul luua pankadele likviidsuspuhver ootamatu puudujäägi tarvis, sest väliskontodelt raha jõudmine Eesti Panka võtab aega ühe päeva.

Järvani sõnade kohaselt on Eesti Panga ette võetud samm mõneti tulevikku vaatava suunaga, kuid kommertspankade maht kasvab kiiresti ja varsti võib puhvrit vaja minna.

Uue korra järgi kaasati kohustusliku reservi baasi ka väärtpaberid, mida varem ei saanud olla.

Eesti Panga nõukogu otsus jõustub 1. juulil 1996.