Kala peast

Poliitikud ja tippametnikud on tõstnud ennast muust ühiskonnast kõrgemale. Kõrgel positsioonil olles on lubatud nii korruptsioon kui ka silmakirjalikkus. Tippametnikud-poliitikud on karistamatud, tagasiastumine tuleb kõne alla ainult poliitilise kokkuleppe tulemusena. Ent kindlasti ei ole tagasiastumise põhjuseks ühiskonna seadusliku või eetilise normi rikkumine.

Tänaseni istub Tallinna aselinnapea kohal Tiit Järve. Tema armastusväärseks nõrkuseks on tiba tipsutanud peaga poste pikali sõita ja kaaskodanike autosid mõlkida ning vastutuse eest pageda linnavalitsuse hoone kaitsva hõlma alla. Tõsi, Järve esitas tagasiastumispalve, ent tõenäoliselt oli tegu formaalse lahendusega.

Tagasiastumiseks vähem põhjust ei ole Järve ülemusel, linnapea Jaak Tammel, kelle esimesi samme vanalinna kinnisvaraäris just õnnestunuks lugeda ei saa. Asjaolusid uurib praegu majanduspolitsei.

Äsja lõppes laastude löömine metsamehe ning piisonite ametliku maaletooja minister Villu Reiljani küljest. Riigiametniku positsiooni enda huvides ära kasutanud minister jäi edasi ametisse puhta südametunnistuse ning veenvate argumentidega stii- lis «ma pole süüdi, eks ole».

Ametisse jäi ka eelmisel suvel talumehe eravaldustesse niiturid saatnud siseminister Edgar Savisaar. Riik hüvitab talumehele moonipõllu rüüstamise 70 000 krooniga. Lindiskandaali ajal lahkus Savisaar ametist, kuna poliitiliste jõudude kokkuleppes polnud talle rolli ette nähtud. Ent pärast mitmeid pühalikke lubadusi poliitikast lahkuda naases paksu nahaga ninasarvik taas võidukalt areenile.

Korrumpeerunud ja eetilisi norme rikkuvate «väljavalitute» positsiooni jonnaka säilitamise mõju ühiskonnale saab iseloomustada sõnadega: kala hakkab ikka peast mädanema. Aga pärast pea mädanemist on ülejäänud kere juba raske päästa.