• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet ei värba nuhke

    Vastab riigi maksuameti peadirektor Kalev Järvelill

    Nuhke värbama? No see on natuke kummaline. Me ei kavatse nuhke värvata ja me ei maksa selle eest. Meil ei ole eelarves vastavat rida ette nähtud!
    Ehkki mul on informatsiooni, et USAs see süsteem mingil määral toimib. Seal on võimalik saada teatud preemiat. Aga ma ei tea, mis see Eestis kaasa tooks, eriti praeguses majandussituatsioonis.
    Samuti ei ole plaanis mingit vastutulekut üles näidata ja info andmise eest info andja patud kustutada. Ma ei ole seda kunagi öelnud.
    Ma mõtlesin seda, et inimesed saadavad meile senisest rohkem informatsiooni maksupettuste kohta.
    Me jätame need andmed alati enda teada ja esialgu kontrollime kõigepealt fakti. Aga igal juhul, kui me ka kohe seda ei kasuta, jätame selle edasise jaoks meelde.
    Tulumaksu seadust on siin väga raske praktikas rakendada. Tulumaksu seaduse erisoodustuste paragrahv ütleb, et kui antakse tasuta või soodushinnaga auto kasutada, ja on isiklik sõit, siis peab seda maksustama. Aga seda korda ei ole ja seadus on halva sõnastusega. See kord tuleb välja töötada.
    Maksuamet pakkus rahandusministeeriumile muuta paragrahvi selles mõttes rangemaks, et kes peab maksma auto kasutamise eest ja kes kuuluvad erisoodustuste saajate hulka. Praegu tekib vaidlus juba selle üle, kas erisoodustusi saavad ainult ettevõtte oma töötajad või veel keegi.
    Loomulikult ma pean vahepeal seal ka käima. Ma katsun ühitada alati need käigud mingi ametisõiduga, näiteks Põlva, Võru ja Tartu maksuametite külastamisega.
    Tegelikult ei ole Eestis mingeid normatiive bensiinikulule, kui on firma auto. Asutuse siseselt pannakse see enamasti paika. Rahandusministeeriumis näiteks saab osakonnajuhataja kuus bensiini 1500 kilomeetri läbisõitmise peale. Teine asi on isikliku sõiduauto kasutamise kuludega, üle 500kroonine kulu läheb tulumaksustamisele.
    See ei ole katastroofiline, aga ega midagi ilusat ma ka selles ei näe. Sellepärast me käibemaksuga nii palju tegeleme. Eelmisel aastal samal ajal oli käibemaksu laekumine parem.
    Siin on taga objektiivsed põhjused. Eelarvesse laekubki tänu inflatsioonile aasta lõpus rohkem makse.
    Teiseks on loomulikult käibemaksupettused. Meil on majanduspolitseiga väga hea koostöö, plaanime ühiseid aktsioone. Vahetame informatsiooni kahtlusaluste firmade nimekirja osas.
    Meil on praegu üks seltskond välja valitud, keda tahame eriti luubi alla võtta. Ma ei tahaks praegu rohkem nimetada, ei tahaks ehmatada kedagi. Aga kes meile vahele jääb, need jätame «musta nimekirja».
    Teist aastat uurib kaitsepolitsei Ida-Virumaal toimunud nelja miljoni kroonist käibemaksupettust. Ida-Virumaa üldine probleem on, et tegemist on isikutega, kes on Eestist lahkunud või keda pole kunagi siin olnud.
    Ei ole rahul jah selle komisjoniga. Rahandusminister siiski üritas komisjoni veel töös hoida. Ma küll üritan seal osaleda, aga teatud reservatsiooniga.
    Seni on komisjon tegelenud ainult rahandusministeeriumi ettepanekute arutamisega, ise midagi tegemata. Eesmärgiks oli aga kirjutada seaduseelnõusid.
    Pealegi ma ei pea õigeks, et ma seal üldse osalen. Ma ei pea õigeks, et annan riigiametnikuna informatsiooni eraettevõtlusele meie probleemide kohta, mida kasutatakse hiljem meie vastu.
    Komisjoni liikmeteks on põhiliselt riigiametnikud, omavalitsuse esindaja ja komisjoni esimees, maksumaksjate liidu esimees Enn Roose. Kõik peale tema on teinud tööd ilma rahata.
    Maksukorralduse seadus lubab meil seda teha. Loomulikult peab olema kohaliku maksuameti direktori volitus. Reeglina me teatame külaskäigust ette.
    Lõppes väga huvitavate tulemustega. Saime palju informatsiooni vigadest ja probleemidest. Kindlasti jätkame oma kontrollreide.
    Avastasime me mingeid möödalaskmisi? Ma ei tahaks neist rääkida. Oli paar juhtumit, aga need inimesed on ametist lahkunud. Summad olid pisikesed. Mitte korruptsiooniga polnud tegemist, lihtsalt pettusega.
    Me vaatame ka selliseid juhtumeid, kus on tehtud vigu näiteks revisjonis. Esialgu vaatame revisjoniakte ja ettekirjutusi, mis on tehtud maksuametis. Kui seal näeme mingeid probleeme, siis korraldame kordusrevisjoni. Tulemus võib olla kahepoolne. See võib olla ka maksumaksjale kasulik.
    Firmad teevad selle vea, et kui neil on mingi maksu osas ettemaks ja teise osas võlg, siis loodavad nad, et maksuamet kannab ettemaksu selle võla katteks. Seda tohib teha vaid firma avalduse peale või peab firma selle deklareerima.
    Firma peaks aeg-ajalt huvi tundma, kas tal on maksuvõlga. Maksuamentikul on käes mitusada firmat. Suurematele võlglastele saadab maksuamet meeldetuletusi.
    Viiviste pealt lisandub maksuvõlale aastas 57%. Peab väga suur ja pikaajaline maksuvõlg olema, kui viivis juba kolm korda suuremaks kasvab!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.