Tolliamet puistab petiseid

Kodumaiste smugeldajate elu on muutumas järjest ärevamaks. Eesti tolliamet on asunud jõuliselt tõestama, et salakaupmeeste valgustkartvate tegude, kahepalgelisuse ja musta südametunnistuse vastu leidub tõhusat rohtu. Täna on põhjust väriseda eelkõige käibe- ja aktsiisimaksu pettusega tegelevatel firmadel, ent kogemuste kasvades jõutakse edaspidi kindlasti ka pisisulide nuhtlemiseni.

Äripäeval on hea meel tõdeda, et riigi tolliamet on tõsiselt võtnud nõuks vabaneda oma organisatsiooni nõrgendavatest lastehaigustest, pöörates samas rohkem tähelepanu sellele, mis riigis tegelikult sünnib. Valitsuse vastuolulistest aktsiisiotsustest tingitud lootusetu võitlus tuuleveskitega on hakanud lõpuks andma tulemusi. Nimetagem siinkohal ASi Termoil ja ASi Ofelia ümber toimuvat, mis peaks olema ühiskonnale hea näide selle kohta, kuidas võltsnaeratuse taga tegelikult seadusi rikutakse.

Lastehaiguste all peab toimetus silmas tolli sisemisi probleeme. Pole kellelegi saladus, et tolliametis asetatakse inimesed kaalukausile -- ühelt poolt riigi pakutav kesine palk, teiselt poolt salakaubavedajate hordid, kes ahvatlevad oma eesmärkide saavutamiseks palgaga võrreldes astronoomiliste summadega. Kellel ei jätku jõudu viimastele vastu seista ja endale teadvustada, milleks nad piiril töötavad, need teevad oma ametisolekuga riigile suurt kahju. Üks venelasest ettevõtja on tunnistanud, et tal on kunagi olnud Narva tollipunktis «oma» vahetus tollitöötajaid, kes, tõsi küll, läksid vahepeal liiga ahneks -- kümnetonnise makaronikoorma mustalt Eestisse lubamise eest nõuti mehelt 2500 krooni.

Nüüd on toll õnneks leidnud endas julgust hakata taoliste nähtuste vastu võitlema sisepuhastuse teel. Tolliameti peadirektor Rein Talvik on Eesti Päevalehele väitnud, et tollil on käsil väga erinevat laadi ametkondlikke juurdlusi. Kusjuures käesoleva aasta esimese nelja kuuga on tollist vallandatud mitmesuguste rikkumiste eest viisteist tolliametnikku.

Tolli aktiviseerumine salakauplejate väljaselgitamisel mõjub meie turule igati positiivselt. Eesti õliliidu tegevdirektor Mart Kutsar on korduvalt kritiseerinud riiki jätkuvas suutmatuses kontrollida oma siseturgu nii, et kõikidelt turul olijatelt korjataks võrdselt makse.

Kütusefirmad kiratsevad ebaseaduslikult Eestisse toodud bensiini, jaekaupmehed aga alkoholi, tubaka ja toiduainete pärast. Toll on praeguste aktsioonidega suutnud näidata, et turgu on võimalik korrastada. Ainult et see korrastamine võib nii mõnelegi senini illegaalset kaubandust taga kirunud ärimehele ebameeldiva üllatusena tulla.

Samas on mitmed tolliaktsioonide ohvrid kurtnud, et nimetatud aktsioonid on läbi viidud ebaproffesionaalselt. Näiteks Termoili kütusemahutite kinnipitseerimise asemel oleks toll võinud koheselt kütusevagunid arestida.

Loodetavasti on tolliametis hulganisti kainelt mõtlevaid mehi, kes suuremate kordaminekute puhul eufooriasse ei satu, vaid üritavad piiramisrõngast salakauplejate ümber veelgi kokku tõmmata. Kindel piir aitab riigis tagada ausat konkurentsi, suurendab riigieelarvesse laekuvaid makse ja tagab kodanikele turvalisuse. Silmakirjalikud naftamagnaadid ja viinavillijad peavad aga endale vastumeelselt tunnistama, et kahte jumalat korraga teenida ei saa.