Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus ei poolda maksuseaduste muutmist
Saat ütles, et riigikogus on praegu menetluses 13 seaduseelnõud, mille rakendamine kahandab riigieelarve tulusid või suurendab riigieelarve kulusid.
Kui kõik need seadused leiaksid riigikogus toetust, siis tähendaks see riigieelarves 1,7 miljardi krooni suurust auku, lisas Saat.
Kõige rohkem mõjutab riigieelarvet reformierakonna algatatud ettevõtluse tulu-maksust vabastamise seaduseelnõu. Selle seaduse tulemusena tekiks riigieelarves Saadi sõnul 700--900 miljoni kr suurune puudujääk.
«Teisest küljest annab see seadus meile muidugi vahendid tagasi, aga kindlasti mitte sellel aastal, mil see seadus kehtima hakkab,» lausus Saat. Ta lisas, et sellepärast suhtub rahandusministeerium ka maksuseaduste muutmist puudutavaisse ettepanekutesse konservatiivselt.
Liberaaltsentristlik fraktsioon esitas eelnõu, millega taastatakse eelmisel aastal kehtinud tubakaaktsiis. Pärast nimetatud seaduse jõustumist väheneks käesoleval aastal riigieelarve tulu 50 miljoni krooni ulatuses ja järgmisel aastal umbes 100 miljonit krooni, rääkis Saat.
Riigieelarve tulusid vähendaks ka teine liberaaltsentristliku fraktsiooni ettepanek, millega diferentseeritakse piirituse aktsiisimäärad. Nimetatud seaduseelnõu ees-märk on vähendada kodumaise piirituse aktsiisimäära 22 protsendi võrra.
Isamaaliit on esitanud riigikogule ettepaneku, et iga ülalpeetava arvel suurendataks maksuvaba miinimumi ühes kuus150 krooni võrra. Kokku tähendaks see eelarvele Saadi hinnangul 170 miljoni krooni suurust auku.