Kunda tsemenditehas on suure arengupotentsiaaliga

Programm ei ole veel lõpetatud. Selle aasta märtsis oli 82 protsenti plaanitavatest investeeringutest tehtud. Me jätkame ja selle aasta lõpuks on investeerimisraha kasutatud.

Uut investeerimisplaani ei ole, nüüd tuleb tsemenditehasel hakata tagasi maksma laene ja laenuintresse. 116 miljonit krooni investeerib Kunda-Nordic Tsement uue sadama ehitusse, 125 miljonit keskkonnakaitsesse, 187 miljonit tehase moderniseerimiseks ja 150 miljonit krooni uuringuteks ning käibekapitaliks.

Tsemenditehasesse paigaldatakse tolmu vähendamiseks kokku üheksa suurt filtrit, millest on paigal seitse. Kaheksas filter tuleb sellel suvel ja viimane oktoobris. Siis oleme keskkonnainvesteeringud lõpetanud ja täidame Eesti keskkonnakaitse nõudeid.

Üldiselt ei ole. Küll oleme kaalunud võimalust müüa Kunda-Nordic Tsemendi aktsiaid eraisikutele. See on aga alles ideetasandil.

Aktsiakapitali kasvatasime 1994. aastal ja praegu kuulub Eesti riigile 49,9%, ASile Atlas-Nordic Cement 30,3%, maailmapangale 10,5% ja Skandinaavia pankadele 9,3% aktsiatest.

Külm talv oli meile tõsiseks probleemiks. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli firma käive 40 protsenti väiksem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, sest Kunda sadam oli paar kuud jääs. Seega ei toimunud sellel ajal üldse eksporti.

Tulevikus tahame analoogilise olukorra vältimiseks suurendada raudteeveo osakaalu tsemendi ja klinkri transportimisel. Praegu veame 75 protsenti tsemendist ja klinkrist laevadega ja 25 protsenti raudteed pidi.

Laevadega veame tsementi ja klinkrit Saksamaale, Poolasse ja Belgiasse, raudteed pidi Leedusse, Lätti ja Kaliningradi. Tulevikus võiks eksport Poolasse ja Peterburi toimuda mööda raudteed.

Samuti loodame, et Kunda sadamast saab talvesadam, mida hoitakse lahti jäämurdja abil. Külma talve tõttu on selle aasta tootmismaht prognoositud 660 000 tonni tsemendi ja klinkri asemel 640 000 tonni. Tsemenditehase maksimumvõimsus on 700 000 tonni tsementi ja klinkrit aastas.

Ekspordiks läheb meie toodangust 80 protsenti. Kõrgete tollimaksude tõttu ei müü me toodangut Venemaale, välja arvatud Kaliningrad.

Lähitulevikus tahame suurendada eksporti Poolasse. Eestis müüme aastas 130 000 tonni tsementi ning Lätisse ja Leetu kokku 150 000 tonni tsementi.

Sonda karjääri rajamine vähendaks meie tootmiskulusid 30 protsenti. Põlevkivi moodustab praegu 25 protsenti tsemendi omahinnast. Ootame aga alles luba geo-ja hüdroloogiliste uuringute alustamiseks Sonda piirkonnas. Loa saamine on jäänud seisma kohalike elanike vastuseisu taha.

Peale Sonda karjääri on olemas ka teisi alternatiive, näiteks koostöös Eesti Põlevkiviga karjääri laiendamine.

Meid huvitab eelkõige kvaliteedijärelevalvesüsteem. Riigi ülesanne on luua ühtne kvaliteedinormide süsteem ja teostada kontrolli. Juunis peaks kvaliteedinormide kehtestamine olema valitsuse päevakorras.

Tallinna tehnikaülikooli katsekoda andis Kundas toodetavatele ehitustsementidele kvaliteedisertifikaadi, tänu millele võib klient olla kindel Kunda tsemendist tehtud betooni kvaliteedis. Samasugused vastavustunnistused peaksid olema ka Eestisse imporditavatel ehitusmaterjalidel.

Näiteks Saksamaal ja Belgias nõutakse Kunda Tsemendilt müüdava toodangu vastavust kvaliteedinormidele.

Eestis kasvavad tootmiskulud väga kiiresti. Samas müüakse eksporditavat toodangut stabiilsete maailmaturuhindadega. See on kõigile ekspordile orienteeritud ettevõtetele probleemiks.

Liiga optimistlik oleks oodata kiiret arengut. Hetkel on kõige olulisem, et kaks aastat kestnud langus peatuks. Praegu on olemas esimesed märgid sellest, et ehitusturu areng on jõudnud põhja, kust peaks algama tõus. Lätis ja Leedus võib täheldada sarnast situatsiooni. Ainult Eesti turg on Kunda-Nordic Tsemendi jaoks liiga kitsas.

Venemaal on suured tsemenditehased, mis vajavad moderniseerimist. Praegu on raske prognoosida, kuidas võib Venemaa muuta Euroopa ehitusmaterjalide turgu.

Ka Euroopas on palju tsemenditehaseid, mis toodavad rohkem, kui on nõudlus. Seega on sellel turualal konkurents väga tihe. Kunda tsemenditehasel on hea positsioon tänu olemasolevale toorainele, sadamale ja energiale.

Tähelepanu all on Kunda sadama areng. Eelmisel aastal moodustasid veerandi Kunda sadamas laaditud veostest puit, laud, turbabrikett ja graniitkillustik. Praegu viime läbi turu-uuringuid sadama võimaliku laiendamise kohta teiste veoste osas klinkri ja tsemendi kõrval. Meid huvitab, kuidas mõjutaks laienemine keskkonda ja Eesti transpordiskeemi.

Teiseks tahab Kunda- Nordic Tsement võtta osa Eesti maanteehooldusprogrammist, mis tähendaks vanemate maanteede aluskihtide parandamist.

Tsemendi kasutamine eraldi või kombineeritult bituumeniga teede stabilisatsioonikihina võimaldaks sama raha eest parandada rohkem teid. Kunda-Nordic Tsement korraldas selles küsimuses hiljuti Tallinnas seminari, millest võtsid osa riiklike ametkondade ja teedeehitajate esindajad.

Oluline on teadvustada inimestele, et Kunda ei ole nii halb koht, nagu paistab ajalehtedest ja televisioonist. Kui tolmu hulk väheneb, siis on Kunda elamiskohana täiesti meeldiv. Siin on ju meri lähedal.

Ka Kunda tsemenditehas on hea töökoht, kuna arenguruum on veel suur. Tahame leida Kundasse tööle noori insenere ja spetsialiste, kes oskaksid võõrkeeli. Mõned aastad tagasi oli veel raskusi selliste inimeste leidmisega.