Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iiri ülikiire majanduskasv

    Numbriliselt läheb Iirimaal tõesti hiilgavalt. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on aastas püsivalt kasvanud 5--6 protsenti. Inflatsioon ei tõuse üle 2,5% ja intressid on ülimadalad. Maksebilansi ülejääk moodustab seitse protsenti RKTst. Suhteliselt kõrge tööpuudus on viimasel ajal hakanud tasakesi vähenema.
    Ka riigi rahanduse seis paraneb ning eelarve puudujääk on umbes 2,5% RKTst. Suur riigivõlg, mis 1988. a moodustas RKTst 116%, alanes mullu 85,5 protsendini RKTst. Ekspertide ennustuse kohaselt peaks see 1997. a langema 75 protsendini. Nende näitajatega on Iirimaa üks kindlamaid riike, kes pääseb loodavasse Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU).
    Kiire majanduskasvu taga on kaks põhilist tegurit -- Brüsselilt saadav tohutu struktuuritoetus, mille suurus aastail 1994--2000 on 84,6 miljardit Eesti krooni, ning madal ettevõtte tulumaks, mis on ainult 10%. Paraku ei kesta need soodustused igavesti.
    «On võimalik, et struktuuritoetus ei pruugi pärast 2000. aastat jätkuda,» ütles Iiri majanduse keskorganisatsiooni IBEC esindaja Brian Callanan. «EL on andnud struktuuritoetust Iiri majanduse tõstmiseks ELi tasemele ning juba järgmisel aastal ühtlustuvad Iiri sissetulekud ELi omadega. Lisaks suureneb konkurents Ida-Euroopa riikide poolt.»
    Madal ettevõtte tulumaks võib olla kuni aastani 2010, kuid seejärel peab see olema ELiga samal tasemel.
    Et toime tulla siis, kui need soodustused kaovad, tuleb jõudsalt arendada Iiri oma firmasid. Kui 1990. aastate algul andsid riigi majanduskasvust põhilise osa rahvusvahelised firmad, siis viimastel aastatel on hakanud tulemusi parandama ka Iiri firmad.
    Teiseks tuleks Iirimaal vähendada oma sõltuvust Suurbritanniast. Kümme aastat tagasi oli Iirimaa väliskaubandusest 40% seotud Suurbritanniaga, nüüd on see alanenud 31 protsendini. Lisaprobleeme tekib siis, kui Iirimaa peaks liituma EMUga ning Suurbritannia jääb sellest välja.
    1970. aastate algul kehtestatud 10protsendilise ettevõtte tulumaksuga on Iirimaa meelitanud riiki 1200 välisfirmat, kus töötab üle 100 000 inimese ehk 10% tööjõust. Konkureerides põhiliselt Suurbritanniaga, on Iirimaa haaranud endale viimase 20 aasta jooksul ligi neljandiku USA Euroopasse tehtud tööstusinvesteeringutest.
    Väga edukalt on Iirimaal arenenud tulevikualad, nagu elektroonika- ja ravimitööstus ning finantsteenused. Iga kolmas Euroopas müüdav personaalarvuti on valmistatud Iirimaal.
    Gus Jones tööstusarenguagentuurist loetleb veel muid põhjusi, miks välisfirmadel on soodus Iirimaale investeerida: seal on Euroopa madalaimad firmarajamiskulud, lõdvalt reguleeritud tööturg, ei ole kehtestatud miinimumpalka, on hea koolitussüsteem ja ülimoodne telekommunikatsioon, mille rajamine läks maksma 3,5 miljardit naelsterlingit.
    ELilt saadavat struktuuriabi ei saa välisfirmad, vaid kohalikud firmad uusinvesteeringuteks. Kui 1980. aastate algul maksis riik püsitöökoha loomiseks 32 000 naelsterlingit, siis nüüd on see summa alanenud 12 000ni.
    1995. a maksis Iirimaa 93 miljonit naelsterlingit riiklikku toetust välisfirmadele, kes soovisid Iirimaale investeerida. Kuid samal aastal tasusid riigis juba tegutsevad välisfirmad Iiri riigile maksudena 450 miljonit naelsterlingit ehk 8,5 miljardit Eesti krooni. DI
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Lootustandev idu, mille aktsia Nvidiale järele võttes 240kordistuks
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Majandusekspert tõestas: me ei olegi majanduskriisis
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Raadiohitid: Martin Villig tööjõukriisist ja salakiri, mis lõi jalust Martin Helme
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.