5. juuni 1996
Jaga lugu:

Iiri ülikiire majanduskasv

Numbriliselt läheb Iirimaal tõesti hiilgavalt. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on aastas püsivalt kasvanud 5--6 protsenti. Inflatsioon ei tõuse üle 2,5% ja intressid on ülimadalad. Maksebilansi ülejääk moodustab seitse protsenti RKTst. Suhteliselt kõrge tööpuudus on viimasel ajal hakanud tasakesi vähenema.

Ka riigi rahanduse seis paraneb ning eelarve puudujääk on umbes 2,5% RKTst. Suur riigivõlg, mis 1988. a moodustas RKTst 116%, alanes mullu 85,5 protsendini RKTst. Ekspertide ennustuse kohaselt peaks see 1997. a langema 75 protsendini. Nende näitajatega on Iirimaa üks kindlamaid riike, kes pääseb loodavasse Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU).

Kiire majanduskasvu taga on kaks põhilist tegurit -- Brüsselilt saadav tohutu struktuuritoetus, mille suurus aastail 1994--2000 on 84,6 miljardit Eesti krooni, ning madal ettevõtte tulumaks, mis on ainult 10%. Paraku ei kesta need soodustused igavesti.

«On võimalik, et struktuuritoetus ei pruugi pärast 2000. aastat jätkuda,» ütles Iiri majanduse keskorganisatsiooni IBEC esindaja Brian Callanan. «EL on andnud struktuuritoetust Iiri majanduse tõstmiseks ELi tasemele ning juba järgmisel aastal ühtlustuvad Iiri sissetulekud ELi omadega. Lisaks suureneb konkurents Ida-Euroopa riikide poolt.»

Madal ettevõtte tulumaks võib olla kuni aastani 2010, kuid seejärel peab see olema ELiga samal tasemel.

Et toime tulla siis, kui need soodustused kaovad, tuleb jõudsalt arendada Iiri oma firmasid. Kui 1990. aastate algul andsid riigi majanduskasvust põhilise osa rahvusvahelised firmad, siis viimastel aastatel on hakanud tulemusi parandama ka Iiri firmad.

Teiseks tuleks Iirimaal vähendada oma sõltuvust Suurbritanniast. Kümme aastat tagasi oli Iirimaa väliskaubandusest 40% seotud Suurbritanniaga, nüüd on see alanenud 31 protsendini. Lisaprobleeme tekib siis, kui Iirimaa peaks liituma EMUga ning Suurbritannia jääb sellest välja.

1970. aastate algul kehtestatud 10protsendilise ettevõtte tulumaksuga on Iirimaa meelitanud riiki 1200 välisfirmat, kus töötab üle 100 000 inimese ehk 10% tööjõust. Konkureerides põhiliselt Suurbritanniaga, on Iirimaa haaranud endale viimase 20 aasta jooksul ligi neljandiku USA Euroopasse tehtud tööstusinvesteeringutest.

Väga edukalt on Iirimaal arenenud tulevikualad, nagu elektroonika- ja ravimitööstus ning finantsteenused. Iga kolmas Euroopas müüdav personaalarvuti on valmistatud Iirimaal.

Gus Jones tööstusarenguagentuurist loetleb veel muid põhjusi, miks välisfirmadel on soodus Iirimaale investeerida: seal on Euroopa madalaimad firmarajamiskulud, lõdvalt reguleeritud tööturg, ei ole kehtestatud miinimumpalka, on hea koolitussüsteem ja ülimoodne telekommunikatsioon, mille rajamine läks maksma 3,5 miljardit naelsterlingit.

ELilt saadavat struktuuriabi ei saa välisfirmad, vaid kohalikud firmad uusinvesteeringuteks. Kui 1980. aastate algul maksis riik püsitöökoha loomiseks 32 000 naelsterlingit, siis nüüd on see summa alanenud 12 000ni.

1995. a maksis Iirimaa 93 miljonit naelsterlingit riiklikku toetust välisfirmadele, kes soovisid Iirimaale investeerida. Kuid samal aastal tasusid riigis juba tegutsevad välisfirmad Iiri riigile maksudena 450 miljonit naelsterlingit ehk 8,5 miljardit Eesti krooni. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum