Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus päevaleht loob toimetust

    Viktor Siilats kinnitas, et uue päevalehe omanikud ei kavatse hakata suures ulatuses «üles ostma» konkureerivates väljaannetes töötavaid ajakirjanikke. «Töötajaid pole plaanis võtta ka päris tänavalt,» lisas ta.
    Varem Eesti Päevalehe vastutava väljaandjana töötanud ASi Pressinvest juhatuse esimees Margus Mets märkis, et tema andmetel on lehe väljaandjad teinud mõnele ajakirjanikule kuni 15 000 krooni suuruse kuupalgaga «proovipakkumisi» uude lehte üleminemiseks. «Mulle tundub, et sarnaselt profikorvpalluritele on ka ajakirjanikud ostetavad, kuigi nad tahavad muidugi esmalt mingit garantiid,» märkis ta kommentaariks.
    Siilatsi sõnutsi on lehe väljaandjad arvestanud töötajate koolituskuludega Rootsis. Toimetuse suuruseks on Siilatsi sõnutsi arvestatud 70--90 töötajat.
    Siilats ei soovinud täpsustada, kus hakatakse trükkima uut väljaannet. Tema ütlusel on erinevaid võimalusi kolm. «Kas hakata trükkima lehte Eestis, naaberriigis või luua siia uus trükikoda -- see on veel lahtine,» loetles ta.
    Samuti ei soovinud ta nimetada tulevase toimetuse asukohta ega projekti investeeringute suurust. «Projektiga seonduv saab lõplikult selgeks juunikuu jooksul,» ütles ta. «Enne seda on raske midagi konkreetset öelda.»
    Margus Mets ütles, et tema ettekujutuse kohaselt võib uue päevalehe projekt õnnestuda juhul, kui sellesse investeerida 50--100 miljonit krooni viie aasta jooksul.
    «Lehte tuleks levitada vähemalt pool aastat tasuta ning siis mõnda aega väga madala tellimishinnaga,» ütles Mets. Tema sõnul hakkaks projekt kasumit tootma alles paarikümne aasta möödudes.
    Mets tunnistas, et ta on rääkinud Siilatsiga Rootsi kapitalil põhineva päevalehe projektist. «Konkreetset pakkumist projektiga liituda ei ole mulle tehtud, kuid leppisime kokku, et räägime edasi siis, kui asi hakkab kindlaid jooni võtma,» sõnas ta.
    Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli ütles, et tema arvamuse kohaselt on igal inimesel õigus töötada seal, kus ta soovib. «Mulle -- ja ka minust pikemaajalise peatoimetaja kogemusega inimestele -- tundub, et Eesti turul uut päevalehte asutada pole eriti tark tegu,» sõnas ta. «Kui mina oleksin nõuandja rollis, siis ütleksin kohe, et ärge pange siia oma raha, see pole tasuv,» lisas Muuli.
    Tidnings AB Marieberg annab välja Rootsi suurimat päevalehte Dagens Nyheter ja õhtulehte Expressen, Malmös ilmuvast päevalehest Sydsvenska Dagbladets kuulub firmale 96%.
    Lisaks kuulub Mariebergile Soomes ilmuvast Aamulehtist 25%, Läti päevalehest Diena 49%, Poola suurimast päevalehest Super Express 50% ja Norra päevalehest Bergens Tidende 20%.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.