Riigikogu valib lemmikõlle

Artikkel

- Uudised
- 11. juuni 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu valib lemmikõlle
Kui Sinbychoff Eesti ASi direktor Randor Tamm kuulis, et 28. mail kiitis valitsus heaks ettepaneku lükata õlleaktsiiside võrdsustamist poole aasta võrra edasi, ei suutnud ta seda uskuda.
Kuna valitsus on jõudnud rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) kokkuleppele, et aktsiiside võrdsustamine võib toimuda kuni 1. detsembrini, siis ei näinud rahandusminister ka põhjust, miks võrdsustamistähtaega nii palju edasi ei võiks lükata, kommenteeriti muutunud olukorda rahandusministeeriumist.
Valitsuse meelemuutust nähakse rahandusministeeriumis kui näidet kohalike õlletootjate õnnestunud lobbytööst.
Ka õlletootjad ise ei tee saladust, et nendepoolne pidev lobby tõepoolest valitsusringkondades toimub.
ASi Viru Õlu juht Toomas Varek võis juba paar kuud tagasi üsna kindlalt väita, et tema ei usu, et suvel kohaliku õlle aktsiisid importõlle aktsiisidega võrdsustuvad.
Sama kindel oli edasilükkamisotsuses ka Karksi õlle-ja veinitootja ASi Karme juht Jüri Kert paar tundi enne valitsuse otsust.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei sobi enam Eesti majandust reguleerima sellised arhailised meetmed nagu ebavõrdsed aktsiisid. Samas möönis Jürgenson, et põhimõtteliselt pooldab ta õlleaktsiiside võrdsustumise tähtaja edasilükkumist ehk üleminekuaja pikendamist.
Praegune valitsus ei ole Jürgensoni ütlusel seni suutnud luua mehhanisme, võimaldamaks kohalikel õlletootjatel konkureerida turul importijatega võrdsetel tingimustel, juhul kui aktsiisid võrdsustuvad.
Ka aktsiiside võrdsustamise tähtaja edasilükkamist sooviva seaduseelnõu esitaja Arengupartei hääletab täna arusaadavalt edasilükkamise poolt.
Saku õlletehase direktor Cardo Remmel räägib, et iseenesest võrdsetel tingimustel konkureerimise vastu ei ole tal midagi. Samas märgib ta sarnaselt Jürgensoniga, et Eesti tootja ei ole ju oma toodangut eksportides samas olukorras kui importija Eestis.
«Kõikides ümberkaudsetes riikides on toimimas mehhanismid, mis põhimõtteliselt kaitsevad oma tootjat,» lausub Remmel.
Remmel märgib, et poole aastaga, mis aktsiiside võrdsustamiseks aega antakse, suudab valitsus mõelda, mil moel tagada siinsetele õlletootjatele võrdsed võimalused peale aktsiiside võrdsustamist.
Nördinud Randor Tamm ei osanud seepeale muud öelda, kui märkida, et möödunud aasta detsembris on vastu võetud seadus, mis annab õlleaktsiiside võrdsustamise tähtajaks 1. juuli ning sellest hetkest lõpetatakse ära soomlaste-rootslaste toodetava Saku õlle eelisolukord Eestis.
Ta toonitab, et Eesti väikesed õlletehased on olukorrast valesti aru saanud, kui arvavad, et nende peamiseks konkurendiks kohalikul turul on importõlu.
«Nad ei ole märganud, et toetavad Saku õlletehase pürgimust suurendadada oma turuosa just väikeste õlletootjate arvel,» lausub Tamm.
Import- ja kohaliku õlle aktsiisi võrdsustamine suurendaks tema arvestuste kohaselt importõlle osakaalu umbes 5% ja seda just Saku õlle arvel.
Kui täna riigikogu hääletab aktsiiside võrdsustamise edasilükkamise poolt, kehtib kuni 1. detsembrini kohalikel lahjadel õlledel aktsiis poolteist kuni kaks krooni liitri kohta. Imporditud lahjal õllel kuus krooni.
Kange õlle aktsiis jääb aga vastavalt 2--2,5 krooni ja üheksa krooni liitrilt.
Aktsiiside võrdustamisel oleks lahja õlle aktsiis nii import- kui kohalikul õllel 2--2,5 krooni liitri kohta ning kangel õllel vastavalt 2,5--3 krooni.
Hetkel kuum