• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu valib lemmikõlle

    Kui Sinbychoff Eesti ASi direktor Randor Tamm kuulis, et 28. mail kiitis valitsus heaks ettepaneku lükata õlleaktsiiside võrdsustamist poole aasta võrra edasi, ei suutnud ta seda uskuda.
    Kuna valitsus on jõudnud rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) kokkuleppele, et aktsiiside võrdsustamine võib toimuda kuni 1. detsembrini, siis ei näinud rahandusminister ka põhjust, miks võrdsustamistähtaega nii palju edasi ei võiks lükata, kommenteeriti muutunud olukorda rahandusministeeriumist.
    Valitsuse meelemuutust nähakse rahandusministeeriumis kui näidet kohalike õlletootjate õnnestunud lobbytööst.
    Ka õlletootjad ise ei tee saladust, et nendepoolne pidev lobby tõepoolest valitsusringkondades toimub.
    ASi Viru Õlu juht Toomas Varek võis juba paar kuud tagasi üsna kindlalt väita, et tema ei usu, et suvel kohaliku õlle aktsiisid importõlle aktsiisidega võrdsustuvad.
    Sama kindel oli edasilükkamisotsuses ka Karksi õlle-ja veinitootja ASi Karme juht Jüri Kert paar tundi enne valitsuse otsust.
    Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei sobi enam Eesti majandust reguleerima sellised arhailised meetmed nagu ebavõrdsed aktsiisid. Samas möönis Jürgenson, et põhimõtteliselt pooldab ta õlleaktsiiside võrdsustumise tähtaja edasilükkumist ehk üleminekuaja pikendamist.
    Praegune valitsus ei ole Jürgensoni ütlusel seni suutnud luua mehhanisme, võimaldamaks kohalikel õlletootjatel konkureerida turul importijatega võrdsetel tingimustel, juhul kui aktsiisid võrdsustuvad.
    Ka aktsiiside võrdsustamise tähtaja edasilükkamist sooviva seaduseelnõu esitaja Arengupartei hääletab täna arusaadavalt edasilükkamise poolt.
    Saku õlletehase direktor Cardo Remmel räägib, et iseenesest võrdsetel tingimustel konkureerimise vastu ei ole tal midagi. Samas märgib ta sarnaselt Jürgensoniga, et Eesti tootja ei ole ju oma toodangut eksportides samas olukorras kui importija Eestis.
    «Kõikides ümberkaudsetes riikides on toimimas mehhanismid, mis põhimõtteliselt kaitsevad oma tootjat,» lausub Remmel.
    Remmel märgib, et poole aastaga, mis aktsiiside võrdsustamiseks aega antakse, suudab valitsus mõelda, mil moel tagada siinsetele õlletootjatele võrdsed võimalused peale aktsiiside võrdsustamist.
    Nördinud Randor Tamm ei osanud seepeale muud öelda, kui märkida, et möödunud aasta detsembris on vastu võetud seadus, mis annab õlleaktsiiside võrdsustamise tähtajaks 1. juuli ning sellest hetkest lõpetatakse ära soomlaste-rootslaste toodetava Saku õlle eelisolukord Eestis.
    Ta toonitab, et Eesti väikesed õlletehased on olukorrast valesti aru saanud, kui arvavad, et nende peamiseks konkurendiks kohalikul turul on importõlu.
    «Nad ei ole märganud, et toetavad Saku õlletehase pürgimust suurendadada oma turuosa just väikeste õlletootjate arvel,» lausub Tamm.
    Import- ja kohaliku õlle aktsiisi võrdsustamine suurendaks tema arvestuste kohaselt importõlle osakaalu umbes 5% ja seda just Saku õlle arvel.
    Kui täna riigikogu hääletab aktsiiside võrdsustamise edasilükkamise poolt, kehtib kuni 1. detsembrini kohalikel lahjadel õlledel aktsiis poolteist kuni kaks krooni liitri kohta. Imporditud lahjal õllel kuus krooni.
    Kange õlle aktsiis jääb aga vastavalt 2--2,5 krooni ja üheksa krooni liitrilt.
    Aktsiiside võrdustamisel oleks lahja õlle aktsiis nii import- kui kohalikul õllel 2--2,5 krooni liitri kohta ning kangel õllel vastavalt 2,5--3 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.