Riigikogu valib lemmikõlle

Kui Sinbychoff Eesti ASi direktor Randor Tamm kuulis, et 28. mail kiitis valitsus heaks ettepaneku lükata õlleaktsiiside võrdsustamist poole aasta võrra edasi, ei suutnud ta seda uskuda.

Kuna valitsus on jõudnud rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) kokkuleppele, et aktsiiside võrdsustamine võib toimuda kuni 1. detsembrini, siis ei näinud rahandusminister ka põhjust, miks võrdsustamistähtaega nii palju edasi ei võiks lükata, kommenteeriti muutunud olukorda rahandusministeeriumist.

Valitsuse meelemuutust nähakse rahandusministeeriumis kui näidet kohalike õlletootjate õnnestunud lobbytööst.

Remmel märgib, et poole aastaga, mis aktsiiside võrdsustamiseks aega antakse, suudab valitsus mõelda, mil moel tagada siinsetele õlletootjatele võrdsed võimalused peale aktsiiside võrdsustamist.

Nördinud Randor Tamm ei osanud seepeale muud öelda, kui märkida, et möödunud aasta detsembris on vastu võetud seadus, mis annab õlleaktsiiside võrdsustamise tähtajaks 1. juuli ning sellest hetkest lõpetatakse ära soomlaste-rootslaste toodetava Saku õlle eelisolukord Eestis.

Ta toonitab, et Eesti väikesed õlletehased on olukorrast valesti aru saanud, kui arvavad, et nende peamiseks konkurendiks kohalikul turul on importõlu.

«Nad ei ole märganud, et toetavad Saku õlletehase pürgimust suurendadada oma turuosa just väikeste õlletootjate arvel,» lausub Tamm.

Import- ja kohaliku õlle aktsiisi võrdsustamine suurendaks tema arvestuste kohaselt importõlle osakaalu umbes 5% ja seda just Saku õlle arvel.

Kui täna riigikogu hääletab aktsiiside võrdsustamise edasilükkamise poolt, kehtib kuni 1. detsembrini kohalikel lahjadel õlledel aktsiis poolteist kuni kaks krooni liitri kohta. Imporditud lahjal õllel kuus krooni.

Kange õlle aktsiis jääb aga vastavalt 2--2,5 krooni ja üheksa krooni liitrilt.

Aktsiiside võrdustamisel oleks lahja õlle aktsiis nii import- kui kohalikul õllel 2--2,5 krooni liitri kohta ning kangel õllel vastavalt 2,5--3 krooni.