Kaitsetollidele ei ole alternatiivi

Ärme räägime praegu kaitsetollidest, sest see küsimus ei ole hetkel üldse aktuaalne. Aktuaalsed on need asjad, mida meilt nõuab maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) ja temaga peetavad läbirääkimised.

Liitumine WTOga eeldab Eestis sarnase tolliraamatu koostamist, nagu seda tegi Soome 1990. aastal vahetult enne liitumist Euroopa Liiduga (EL). Selles raamatus on kirjas tollilaed ja miinimumhinnad piiril. Ka Eestis on praegu vaja kehtestada WTO nõuetele vastavad tollilaed ja miinimumhinnad.

Sellekohane vaidlus on põhjustatud asjatundmatusest, sest WTOsse ei saa astuda tollilagesid kehtestamata. Järelikult ei ole siin midagi üldse arutada, sest kõik maailma riigid on WTO liikmed või sellesse organisatsiooni astumas. Praegu on kogu tegevus käinud selle ümber, et kooskõlastada tollilagede suurus.

Teine asi, mille üle pole mitte midagi arutada, on ELi tollipiirangud. EL on tolliliit ja iga riik, mis ELi astub, võtab omaks ELi tollireeglid. ELi sees mingeid tolle pole, tollid on ELi ümber ja peavad olema kooskõlastatud WTO tollilagedega.

Eesti teeb praegu ettevalmistusi ELi astumiseks, aga enne ei saa ELi astuda, kui riik ei ole WTO liige. Järelikult pole tollilagede kehtestamise üle mõtet vaielda.

Seda asja ajab välisministeerium ja tema seisukoht on, et Eesti võiks WTOga liituda selle aasta novembris Singapuri kongressil. See tähendab, et selleks ajaks peab olema valmis Eesti tolliraamat, mis on tohutu suur töö.

Mina ei tea seda, sest mina ei tegele sellega, aga loodan, et jõutakse.

Valitsus ei ole selliseid küsimusi üldse arutanud. See on minu arvates viga, sest valitsus peab neid asju arutama.

On tehtud ka selliseid avaldusi, et Eesti võib tolle üldse mitte kehtestada. Kui aga tollid on kogu maailmas, siis ei saa ka Eesti jätta tolle kehtestamata. Selge on see, et kui tollide mittekehtestamine või kaotamine annaks suurt kasu elanikele ja firmadele, siis oleks enamik riike ilma tollideta.

Ilmselt tolli kaotamine ikkagi kasulik ei ole, sest Eesti on praegu vist ainus ilma tollideta riik maailmas ja ma arvan, et Eestil läheb tänu sellele aina raskemaks.

Ega tänu tollidele ei lähe automaatselt elu paremaks. Peale Läti ja Leedu võime näitena tuua veel ka Valgevene ja Venemaa, kus on tollid, kuid olukord on Eestist halvem. See ei näita midagi ja ma arvan, et riik võib olla raskustes, olenemata sellest, kas tollid on kehtestatud või ei ole.

Küsimus on hoopis selles, et maailma kaubandus on ehitatud üles tollidele.

Ühepoolne tollidest loobumine on mõeldav lühikesel perioodil, kui on vaja alustada majanduse ülesehitamisega, ja selleks on kõige kiirem vahend raha konsentreerimine kaupmeeste kaudu pankade kätte.

Kui aga riigist hakkab kujunema normaalne riik, koos normaalse sotsiaalsüsteemi ja normaalse tootva tööstusega, siis enam ilma tollideta ei saa. Lihtsalt sellepärast, et kogu maailmas on teistel riikidel tollid.

Muidugi oleks mõeldav maailm, kus mitte kellelgi ei ole tolle, kuid see on võrreldav unistustemaailmaga, kus on toimunud täielik desarmeerimine ja mitte kellelgi ei ole relvi.

Ühepoolne loobumine relvadest ilma ülemaailmse desarmeerimiseta tähendab sisuliselt kapitulatsiooni esimese agressori ees, aga mitte uut eluviisi, mille hiljem ka teised omaks võtavad.

Eesti on jõudmas staadiumisse, kus ta soovib olla normaalne maailma riik ja sellepärast peetakse läbirääkimisi WTO ja ELiga. Nende organisatsioonidega liitumine eeldab tollide olemasolu.

See tähendab, et Eestil ei ole enam viisakas beebi kombel alasti ringi joosta, vaid tuleb riided selga panna. Kui beebi saab täiskasvanuks, siis peetakse alasti ringijooksmist hoopis arengupeetuseks.

Kui kogu maailm praktiseerib riietumist, siis ei saa üks perekond otsustada, et ta käib aastaajast olenemata igal pool alasti. Kuna maailmas on kõikidel riikidel tollid, siis ei pääse sellest ka Eesti.

Ilma tollideta oli kaubanduses väga kerge raha teha. Tollide kehtestamisega kaob aga see võimalus ja järelikult mõned finants- ja kaubandusringkonnad kaotavad midagi.

Nad peavad kujunema normaalseteks kauplejateks kogu maailmas tuntud reeglite kohaselt ja praegused suured kasumid võivad väheneda.

Ei. See ei ole tark ja seda riigid tavaliselt üldse ei praktiseeri. Vastupidi, ekspordi arendamiseks makstakse summasid juurde.

Ei kommenteeri, ma ei ole selle otsusega veel tutvuda jõudnud. Lõppude lõpuks ei tasu unustada, et reformierakonna esimees Siim Kallas juhib välisministeeriumit, mille eestvedamisel toimuvad praegu tollilagede kehtestamiseks läbrääkimised.

Konkreetsete tollide kehtestamine peab aga toimuma valitsuse kaudu. Kuna seni ei ole isegi tollilagesid, ei saa ka valitsus seda teha.

Kui valitsus nii ütleb, siis on ta lühinägelik. Kunagi on kaitsetolle kahtlemata vaja ja teist teed Eestil lihtsalt pole.