EKE Projekt kahtlustab Hansapanka röövimises

Eile pöördus Rein Kontus Tallinna kesklinna politsei poole avaldusega kriminaalasja algatamiseks. Kontuse sõnul murti sel nädalavahetusel sisse EKE Projekti arhiivi, kust on kadunud sadu köiteid projekte koguväärtuses 4 560 000 krooni ning arvuteid ja muid väikevahendeid enam kui 30 000 krooni eest.

Politseile esitatud avalduses väidab Rein Kontus: «Saadud informatsioonist järeldame, et tegu on ASi Hansapank või ASi Hansa Maja ametiisiku(te) poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisega põhjustatud kahjuga.»

Hansapanga uus haldusdirektor Kristjan Maslov sõnas, et majade haldamise ja valvega tegeleb panga tütarfirma AS Hansa Maja. Maslov ütles, et tema ei ole röövist midagi täpsemalt kuulnud.

Hansa Maja direktor Ülo Reim keeldus vahejuhtumit kommenteerimast, väites vaid, et ta ei oska öelda, kas seal on või ei ole sees käidud. «Ma ei tea üldse, milliseid ruume OÜ EKE Projekt enda ruumideks peab ja mida nad nende all mõtlevad,» viitas Reim käimasolevatele kohtuvaidlustele. «Meie jaoks on piirid kindlaks määratud rendilepingutega, OÜ EKE Projekt ei ole meiega mingit lepingut sõlminud.»

Ülo Reim lisas, et Hansapanga vana maja ruumide rentimisega tegeleb üksnes AS Hansa Maja. Ruumide müügist kinnisvarana ei olevat Hansapank Reimi sõnul esialgu huvitatud.

Olgu öeldud, et Hansa-panga endine haldusdirektor Ivar Virkus, kes praegu olevat seotud ühe televisiooniprojektiga, on vaidlusaluse maja Liivalaia 12 väärtuseks hinnanud 60 miljonit krooni.

Liivalaia 12 maja rentimisele, pantimisele ja võõrandamisele pani linnakohus kohtutõkendina keelu juba läinud aasta veebruaris, mil võeti menetlusse EKE Projekti ja Eestimaa talupidajate keskliidu hagi ASi Eesti Külaehitus ja Hansapanga vahel oktoobris 1994 sõlmitud maja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise kohta.

Novembris 1995 tegi Tallinna linnakohus asja läbivaatamise käigus oma määrusega hagejale ettepaneku tasuda asja edasiseks arutamiseks täiendav riigilõiv enam kui 630 000 krooni ulatuses (lähtuvalt maja müügihinnast 21 230 000 krooni).

Tallinna ringkonnakohus jättis 1996. aasta märtsis linnakohtu otsuse muutmata, mille peale jõudis riigikohtusse OÜ EKE Projekt erikaebus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 5. juunil 1996 oma määrusega nii Tallinna linnakohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu määruse täiendava riigilõivu nõudmise kohta ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna linnakohtusse.

Seega on poolteist aastat tagasi alustatud kohtuvaidlus tagasi alguspunktis, mis tähendab, et Liivalaia 12 majale jääb võõrandamiskeeld kuni kohtuvaidluse lõpuni. Olgu öeldud, et ka võõrandamiskeelu vaidlustamine on riigikohtust tiiru läbi teinud.

1992. aastal Eesti Külaehituse (EKE) ja EKE Projekti vahel alanud vaidlus omandiküsimustes, millesse 1994. aastal pärast maja müüki kaasati ka Hansapank, on ajendanud juba enam kui 14 kohtuasja, millest kümme on tänini menetluses.

Viimati arutati OÜ EKE Projekt probleeme 11. juunil Tallinna halduskohtus. Nimelt oli Tallinna linnapea Jaak Tamm jätnud vastamata osaühingu tänavu jaanuaris saadetud kirjale, milles paluti selgitada mitme linnavalitsuse korralduse ja ettevõtlusosakonna kirja sisu. Ka kohus ei pidanud Jaak Tamme allkirjaga 4. juunil 1996 an-tud vastust piisavaks ning tunnistas sellega linnapea toimingu täielikult seadusevastaseks.

Jaak Tamm, keda hetkel asendab linnapea ülesannetes abilinnapea Jaak Saarniit, peab halduskohtu otsuse kohaselt esitama osaühingule EKE Projekt korrektse vastuse hiljemalt 25. juuniks.

Tänavu aprillis oli riigikohtu halduskolleegiumis arutusel OÜ EKE Projekt kassatsioonikaebus, milles vaidlustati Tallinna halduskohtu 1995. aasta novembri ja Tallinna ringkonnakohtu 1996. aasta jaanuari määrus, mis tunnistasid osaühingule EKE Projekt juulis 1993 antud asutamisloa seadusevastaseks. Riigikohtu halduskolleegium tühistas mõlemad määrused, leides, et linnavalitsuse korraldus anda asutamisluba täideti osaühingu kandmisega ettevõtteregistrisse, mistõttu halduskohtul puudus võimalus peatada selle korralduse täitmist.