Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EKE Projekt kahtlustab Hansapanka röövimises

    Eile pöördus Rein Kontus Tallinna kesklinna politsei poole avaldusega kriminaalasja algatamiseks. Kontuse sõnul murti sel nädalavahetusel sisse EKE Projekti arhiivi, kust on kadunud sadu köiteid projekte koguväärtuses 4 560 000 krooni ning arvuteid ja muid väikevahendeid enam kui 30 000 krooni eest.
    Politseile esitatud avalduses väidab Rein Kontus: «Saadud informatsioonist järeldame, et tegu on ASi Hansapank või ASi Hansa Maja ametiisiku(te) poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisega põhjustatud kahjuga.»
    Hansapanga uus haldusdirektor Kristjan Maslov sõnas, et majade haldamise ja valvega tegeleb panga tütarfirma AS Hansa Maja. Maslov ütles, et tema ei ole röövist midagi täpsemalt kuulnud.
    Hansa Maja direktor Ülo Reim keeldus vahejuhtumit kommenteerimast, väites vaid, et ta ei oska öelda, kas seal on või ei ole sees käidud. «Ma ei tea üldse, milliseid ruume OÜ EKE Projekt enda ruumideks peab ja mida nad nende all mõtlevad,» viitas Reim käimasolevatele kohtuvaidlustele. «Meie jaoks on piirid kindlaks määratud rendilepingutega, OÜ EKE Projekt ei ole meiega mingit lepingut sõlminud.»
    Ülo Reim lisas, et Hansapanga vana maja ruumide rentimisega tegeleb üksnes AS Hansa Maja. Ruumide müügist kinnisvarana ei olevat Hansapank Reimi sõnul esialgu huvitatud.
    Olgu öeldud, et Hansa-panga endine haldusdirektor Ivar Virkus, kes praegu olevat seotud ühe televisiooniprojektiga, on vaidlusaluse maja Liivalaia 12 väärtuseks hinnanud 60 miljonit krooni.
    Liivalaia 12 maja rentimisele, pantimisele ja võõrandamisele pani linnakohus kohtutõkendina keelu juba läinud aasta veebruaris, mil võeti menetlusse EKE Projekti ja Eestimaa talupidajate keskliidu hagi ASi Eesti Külaehitus ja Hansapanga vahel oktoobris 1994 sõlmitud maja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise kohta.
    Novembris 1995 tegi Tallinna linnakohus asja läbivaatamise käigus oma määrusega hagejale ettepaneku tasuda asja edasiseks arutamiseks täiendav riigilõiv enam kui 630 000 krooni ulatuses (lähtuvalt maja müügihinnast 21 230 000 krooni).
    Tallinna ringkonnakohus jättis 1996. aasta märtsis linnakohtu otsuse muutmata, mille peale jõudis riigikohtusse OÜ EKE Projekt erikaebus.
    Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 5. juunil 1996 oma määrusega nii Tallinna linnakohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu määruse täiendava riigilõivu nõudmise kohta ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna linnakohtusse.
    Seega on poolteist aastat tagasi alustatud kohtuvaidlus tagasi alguspunktis, mis tähendab, et Liivalaia 12 majale jääb võõrandamiskeeld kuni kohtuvaidluse lõpuni. Olgu öeldud, et ka võõrandamiskeelu vaidlustamine on riigikohtust tiiru läbi teinud.
    1992. aastal Eesti Külaehituse (EKE) ja EKE Projekti vahel alanud vaidlus omandiküsimustes, millesse 1994. aastal pärast maja müüki kaasati ka Hansapank, on ajendanud juba enam kui 14 kohtuasja, millest kümme on tänini menetluses.
    Viimati arutati OÜ EKE Projekt probleeme 11. juunil Tallinna halduskohtus. Nimelt oli Tallinna linnapea Jaak Tamm jätnud vastamata osaühingu tänavu jaanuaris saadetud kirjale, milles paluti selgitada mitme linnavalitsuse korralduse ja ettevõtlusosakonna kirja sisu. Ka kohus ei pidanud Jaak Tamme allkirjaga 4. juunil 1996 an-tud vastust piisavaks ning tunnistas sellega linnapea toimingu täielikult seadusevastaseks.
    Jaak Tamm, keda hetkel asendab linnapea ülesannetes abilinnapea Jaak Saarniit, peab halduskohtu otsuse kohaselt esitama osaühingule EKE Projekt korrektse vastuse hiljemalt 25. juuniks.
    Tänavu aprillis oli riigikohtu halduskolleegiumis arutusel OÜ EKE Projekt kassatsioonikaebus, milles vaidlustati Tallinna halduskohtu 1995. aasta novembri ja Tallinna ringkonnakohtu 1996. aasta jaanuari määrus, mis tunnistasid osaühingule EKE Projekt juulis 1993 antud asutamisloa seadusevastaseks. Riigikohtu halduskolleegium tühistas mõlemad määrused, leides, et linnavalitsuse korraldus anda asutamisluba täideti osaühingu kandmisega ettevõtteregistrisse, mistõttu halduskohtul puudus võimalus peatada selle korralduse täitmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.