«Seni me võime rääkida üksnes sellest, et transiiti on pidevalt juurde tulnud ja kõik need alarmeerivad näited ja väited, mida tuuakse Soome ja Läti kohta, ei ole veel piisavalt argumenteeritud,» leidis Kalev Kukk. «Lätlased räägivad sajast miljonist tonnist transiitkaubast, mis tulevikus läbib Lätit, kuid mina ei saa taolisi numbreid ja ideid tõe pähe võtta. Majanduses on siiski oma arengu seaduspärasused ning ka riski jaotamine. Etteheiteid Eesti raudteele ja sadamatele, et transiit lahkub Eestist, ei saa võtta väga traagiliselt,» lisas Kukk. «See transiit on ja jääb, iseküsimus on, milline peab olema selle maht.»
Teede- ja sideministri sõnul oleks võimalik suhteliselt lihtsalt Eestit läbivat transiidikogust suurendada.
«Kui me maksaks riigieelarvest kinni raudteeveod, näiteks Narvast Tallinna, siis loomulikult tuleks kaupa juurde,» selgitas Kukk. «Küsimus on selles, kas see on optimaalne lahendus, sest iga asi maksab ja tasuta asi, nagu elu on meile näidanud, on kõige kallim ja ebaefektiivsem.»
«Seega peavad raudtee tariifid paratamatult tõusma, sest 1990. aastate alguse tariifidega me kaua jätkata ei saa,» lisas Kukk. «Usun siiski, et tariifide ja transiidikoguste vahel ei ole ühest seost.»
Esmaspäeval toimunud ASi ASG Eesti korraldatud partnerite sümpoosionil leiti, et Eesti on konkurentsivõimeline kõnealust piirkonda läbiva transiidi edasitoimetamisel.
Samas pidurdab Eestit läbivate transiidikoguste suurendamist korraliku raudteeühenduse puudumine Euroopa suunas.
«Kui me oleme juba Eestis, siis usume, et suudame tulevikus konkureerida teiste maadega,» kinnitas ASi ASG Eesti president Carl-Eric Lindström. «See ei tähenda, et kõik toimiks hästi. Näiteks täna kulgeb raudteetransport vaid Peterburi suunas hästi, kuid oleks vaja, et ka Euroopa suunas ja mujal saaks see korda.»
«Kaupa oleks mööda raudteed kohe palju tulemas, kui vaid liiklusühendus ja tolliprotseduurid saaksid korda,» lisas Lindström. «Euroopas on väga palju raudteesaadetisi, mis võiksid ka mööda Eestit liikuda, kui vaid saaksime lahti neist probleemidest.»
ASG AB president Gunnar Malm lisab, et Eesti kui transiidimaa positsiooni tugevdamiseks oleks vajalik parandada ka sadamateenuseid.
Näitena tõi Malm möödunud talve, kus jääolude tõttu oli tõsiseid probleeme kau-bavedudel Eesti sadamate kaudu.
Põhjamaade üks juhtivamaid transpordi- ja logistikafirmasid ASG AB on Eestis esindatud olnud kaks aastat.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele