26. juuni 1996 kell 22:00

Eelarve koostajad arvestavad ettevõtte tulumaksu säilimisega

Teine seaduseelnõu, mis mõjutab oluliselt riigieelarvet ja mille aruteluga riigikogu sügisel alustab, on koonderakonna esitatud käibemaksuseaduse muutmise seadus. Sellega soovitakse teha soodustusi põllumeestele maksustades mõned põllumajandustooted nullkäibemaksumääraga.

Valitsusliitu kuuluvad erakonnad on riigikogu suvepuhkuse ajal korraldanud mitmeid nõupidamisi, et ühtlustada oma seisukohti eelarvepoliitika osas.

Koonderakonda kuuluva riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul pole koalitsioon nende arutelude käigus nimetatud kahe eelnõu kohta veel oma lõplikku seisukohta võtnud.

Lepiti kokku, et enne tuleb teha põhjalikud arvutused, sest tegemist on väga suurte muutustega ja sellepärast tuleb väga põhjalikult kontrollida, mida tehakse ja kuidas tehakse, lisab ta.

Raju on veendunud, et reformierakonna esitatud ettevõtluse tulumaksust vabastamise seaduseelnõu ei leia riigikogu enamuse toetust. «Idee on hea, kuid kahjuks on eelnõu väga õnnetult tehtud ja sellisel kujul see ei kõlba,» nendib Raju.

Selleks, et tulumaksu kaotamise idee leiaks riigikogus toetust tuleb reformierakonna eelnõu hakata suvel põhjalikult parandama, lausub ta.

Reformierakonna liige Heiki Kranich kinnitab, et erakond teeb suvel tõsist tööd selle nimel, et käesoleva aasta talvel teistele valitsusliidu liikmetele suure üllatusena tulnud tulumaksu kaotamise ideele toetus leida.

Tallinna kaubamaja peadirektor Peeter Tohver nii optimistlik ei ole. «Mulle tundub, et kaubamaja peab ka järgmisel aastal riigile tulumaksu maksma,» lausub ta. Võib-olla on selle idee ümber vaidlemisest nii palju kasu, et õnnestub selgeks saada, et kaitsetollide kehtestamine on vale, loodab Tohver.

Tohveri hinnangul pole viimase poole aasta jooksul ettevõtte tulumaksu kaotamise osas küll midagi edasi läinud. Ta avaldas arvamust, et Eesti ühiskond pole selliseks radikaalseks sammuks praegu veel valmis.

«Oleme tulumaksuvabastuse idee realiseerimisel olnud natukene loiud, sest soovime teada, kuidas valitsus ja rahandusministeerium prognoosivad järgmisel aastal ettevõtte tulumaksu laekumist,» põhjendab reformierakonna aseesimees Valve Kirsipuu talvel riigikogus suure hurraaga alustatu vaibumist.

Reformierakondlased lootsid, et rahandusministeerium planeerib järgmise aasta eelarves ettevõtluse tulumaksu laekumisest saadava summa väiksemana, kui see oli käesoleval aastal. Valve Kirsipuu sõnul on alates 1993. aastast ettevõtte tulumaksu osa riigieelarves igal aastal vähenenud.

Rahandusministeerium seda seisukohta aga ei jaga ja on veendunud, et järgmisel aastal laekub ettevõtte tulumaksu sama palju, kui on planeeritud käesoleval aastal, s.o 900 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat lausub, et juhul kui riigikogu peaks kaotama ettevõtte tulumaksu, on rahandusministril koalitsioonile kohe küsimus, kust võtta need miljonid kroonid, millega katta eelarves tekkiv auk.

Rahandusministeeriumi hinnangul tekitab ettevõtte tulumaksu kaotamine eelarvesse 700 miljoni krooni suuruse puudujäägi. «Praegune eelarveprojekt on koostatud arvestusega, et ettevõtluse tulumaksu kaotamist ei tule,» ütleb Saat.

Koonderakonna ettepanek muuta käibemaksuseadust tähendab rahandusministeeriumi hinnangul eelarves 600 miljoni krooni suurust auku.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt räägib, et kõigi praegu riigikogus olevate maksuseaduste muutmisi puudutavate seaduste vastuvõtmine põhjustab eelarves kokku 2 miljardi krooni suuruse puudujäägi.

Kust leitakse vajalikud allikad, et eelarves tekkivaid auke katta, seda pole seaduseelnõude esitajad seni osanud täpselt öelda, märgib Hunt.

Heiki Kranich avaldas arvamust, et ettevõtluse tulumaksust vabastamisega kaasnev eelarveauk ei ole selline, millest peaks rääkima krokodillipisaraid valades.

Eelarves tekkiv puudujääk on reformierakonna hinnangul 300--400 miljonit krooni. Erakonna juhid usuvad, et osa sellest summast on võimalik katta eelarveressursside säästliku kasutamisega.

Valve Kirsipuu lubab, et täpsed arvutused ja analüüs tulumaksu vabastuse kohta esitatakse riigikogule sügisel.

Reformierakonna juhid eeldavad, et ettevõtluse vabastamine tulumaksust suurendab investeeringuid, mis omakorda toob kaasa uute töökohtade tekke.

Kirsipuu peab tõenäoliseks, et ettevõtted kasutavad osa maksustamata tulust palkade tõstmiseks, mis jällegi suurendab üksikisiku tulumaksu laekumist.

Tiit Saadi sõnul on selline väide väga teoreetiline. Andres Hunt lisab, et palkade oletatavat tõusu ei saa tuua eelarve puudujäägi katteallikana, sest firmajuht pole kohustatud tänu tulumaksu kaotamisele suurenevat tulu kasutama palkade tõstmiseks.

«Praegu ei ole veel täpselt selge mida võib ettevõtte tulumaksu kaotamine endaga kaasa tuua,» ütleb Hunt. Üks võimalus on, et tänu sellele suurenevad teised eelarvetulud, kuid samas võib juhtuda ka nii, et tulumaksu kaotamisega kaasneb hoopis üksikisiku tulumaksu ja ka teiste maksude vähenemine, räägib ta.

Andres Hundi sõnul on valitsus võtnud seisukoha, et seadusi, mis vähendavad riigieelarve tulusid või suurendavad kulusid, ei toetata. Kui aga riigikogu peaks mõne sellise seaduse heaks kiitma, siis peab eelarve ümber tegema või tõstma riigimakse.

Sellest tulenevalt on valitsus ka enamiku praegu riigikogu menetluses olevate maksuseadusi puudutavate eelnõude suhtes jäänud eitavale seisukohale, ütleb Hunt.

Reformierakonna esimehe ja välisministri Siim Kallase kinnitusel on valitsus seisukohal, et ei toeta maksukoormuse langust üldiselt, kuid ei suhtu eitavalt seadustesse, mis muudavad tulude laekumist.

«See, et ettevõtte tulumaksu kaotamisega tekib eelarves auk, on fakt ja eks meie kohustus on nüüd tulla välja ideedega, kuidas seda auku katta,» räägib Kallas. Ta kinnitab, et reformierakond pole ettevõtete tulumaksu kaotamise ideest loobunud.

«Eesti majandus vajab investeerimisressurssi nagu õhku ja tulumaksust vabastamine oleks üks soodustus,» väidab Kallas, kes hiljuti avaldas rahulolematust Eesti majanduse liiga aeglase arengu üle.

Selleks, et praeguse kolme protsendi suuruse majanduskasvu asemel saavutada 7--8protsendiline kasv, on vaja rakendada küllaltki tõhusaid vahendeid, lausub Kranich.

Kuna valitsus peab järgmise aasta riigieelarve projekti riigikogule esitama septembri viimastel päevadel, siis peab riigikogu tulumaksu seaduse muutmise seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse kohta lõpliku otsuse tegema septembris.

Kui valitsusliit kolme kuu jooksul kompromissi ei leia, siis lükkub mõlema seaduse rakendamine vähemalt aasta võrra edasi.

Hetkel kuum