• OMX Baltic0,32%291,22
  • OMX Riga0,29%885,5
  • OMX Tallinn0,09%1 848,92
  • OMX Vilnius0,6%1 135,91
  • S&P 500−0,32%5 657,1
  • DOW 30−0,09%41 926,53
  • Nasdaq −0,42%17 675,97
  • FTSE 100−0,05%8 701,99
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,07
  • OMX Baltic0,32%291,22
  • OMX Riga0,29%885,5
  • OMX Tallinn0,09%1 848,92
  • OMX Vilnius0,6%1 135,91
  • S&P 500−0,32%5 657,1
  • DOW 30−0,09%41 926,53
  • Nasdaq −0,42%17 675,97
  • FTSE 100−0,05%8 701,99
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,07
  • 27.06.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Eesti Telefoni hinnatase vastab teenuste kvaliteedile?

Küsimus ei saa olla üks-nes selles, kas teenuse kvaliteet vastab hinnale, vaid ka selles, mis on telefoniteenuse tegelik hind. Peame endale aru andma, et kaasaegne telefonitehnoloogia maksab nii Rootsis, Eestis kui Simbabwes üht ja sama hinda. See, et eri riikide elanike keskmised tulud on erinevad, ei tee tehnoloogiat odavamaks. Tariifide erinevused saavad kõikuda vaid sel määral, mil määral erinevad töötajate palgad, maa hind, tasud kohalike teenuste osas.
Koduse tarbijana ei saa ma kurta Eesti Telefoni teenuste üle. Ka tööl telefoni kasutades pole mul mingisuguseid probleeme olnud.
Arvan, et teenuse kvaliteedi ja hinna suhe on ka täna vähemalt kohalike kõnede osas igal juhul optimaalne, samuti nende telefonide osas, mis on üle viidud digitaalsüsteemile. Kui me täna räägime nendest telefoniteenuste hindadest ja kehtestatud minutitariifist, siis on need ikkagi väga madalad, sest kohalikke kõnesid n-ö ristsubsideeritakse kaugekõnede arvel. Kuigi kontsessioonilepingu raames ei ole mõiste ristsubsideerimine päris õigustatud.
Minu poole on pöördunud kaks gruppi, kes on taotlenud Eesti Telefoni investeeringute kinnikülmutamist. Ühelt poolt on need tavatarbijad, kelle põhimõtteks on, et pärast meid tulgu või veeuputus. Teiselt poolt on grupeeringud, mida võiks käsitleda turuletulijatena.
Selle küsimuse käsitlemisel on jäänud kahe silma vahele, et ET teeb investeeringuid rohkem, kui saab kasumit. Muidugi võib minna ka seda teed, et kasumit ei näidata, et kõik investeeringud tehakse amortisatsiooni arvelt. Sel juhul jääb riik ilma tulumaksust.
Võin öelda, et side kvali-teedi paranemistendentse võib viimase kolme aasta jooksul kindlasti märgata. Tõsi, juhtub aeg-ajalt nii mõndagi. Mõnikord ei tule kõned hästi läbi või tuleb ta nii segaselt läbi, et ei saa täpselt arugi, mis siis juhtunud on või kuhu välja sõita. Seda on juhtunud ja juhtub ilmselt ka edaspidi.
Siin on mitmeid, peamiselt tehnilist laadi probleeme. Töös on nii palju erineva vanuse ja tehnilise taseme poolest erinevaid süsteeme, et nende kokkuhaakimisel tekivad probleemid paratamatult. Tundub, et sarnaseid juhtumeid tuleb ka mujal maailmas ette.
Kasutan oma töös tele-foni küllaltki sagedasti. Telefonside olukorda tänases Eestis tervikuna on mul raske kommenteerida, kuid politseimaja sidega kõik korras küll pole. Küllalt palju tuleb ette katkestamisi ja selliseid imelikke krõbinaid, nii et üldiselt ei saa ma rahul olla. Lisaks kõigele on meie majas mingid probleemid selle valitsussidega.
Seetõttu ei saa ma ka rahul olla Eesti Telefoni poolt pakutavate teenuste hinna ja kvaliteedi suhtega. Arvan, et see hindade tõus kvaliteedi tõusu küll ei peegelda. Ma ei usu, et mingid uued hinnatõusud õigustatud oleksid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele