• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministrid rahul tehtud tööga

    - Rahandusministeerium on otseselt seotud riigieelarve koostamisega.
    Uue eelarve kokkupanek nõuab tugevat majanduslikku analüüsi, selle aasta eelarve täitmise tagamine nõuab aktiivset võitlust salakaubandusega.
    Rahandusminister Mart Opmann usub, et alkoholi ja kütuse salakaubandusele on seekord piir pandud.
    »Ma tahaksin seda väga arvata, sest nii tolli- kui maksuamet ja ka kaitsepolitsei on üsna aktiivselt tegevad salakütuse edasise vedamise tõkestamisega,» lausus ta. «Oleme täis tahtmist minna lõpuni.»
    «Usun, et kütuse osas on juuni laekumised näitlikud,» jätkas Opmann. «Alkoholi- ja tubakaaktsiisid näitasid juba aprillis positiivset tendentsi ning mai kinnitas seda.»
    Rahandusminister vaatab pärast problemaatilist selle aasta esimest kvartalit tulevikku positiivselt.
    «Esimeses kvartalis oli majanduslik aktiivsus suhteliselt väike nii tarbimise kui pakkumise poole pealt,» tunnistas Opmann. «Seda võib seostada möödunud aasta viimase kvartaliga, kui mootorikütuse- ja alkoholiaktsiisid tõusid. Tavaliselt on aasta lõpus tarbimine suurem ja sellega koos on ka maksulaekumised kõrgemad.»
    «Aprillis-mais tundub, et tendentsid on läinud positiivsemaks ja ka tarbijahinnaindeks on alanenud,» ütles Opmann. «Mis mulle on aga väga oluline, et oleme saanud maksupettustele jälile ja on stabiliseerumas laekumine lisaks tubakaaktsiisile ka alkoholi vallas.»
    - Eesti põllumajanduses on langus läbi saamas, kinnitas põllumajandusminister Ilmar Mändmets. Võrreldes eelmise aastaga näeb ta edasiminekut eeskätt piimatootmises ja teraviljakasvatuses. Suurim probleem on põllumeestele krediidinälg.
    «Võrreldes eelmise aastaga on meil edasiminek,» leidis Mändmets. «Seda eriti teraviljakasvatuses ja ka piimatootmises.»
    «Öeldakse, et põllumajandus läheb allamäge, kuid ma ei ole sellega enam nõus,» lausus Mändmets.
    «Olen maamees ja tunnen seda n-ö käsi mullas, et asi läheb edasi,» kinnitas minister.
    «Samas oleks vajalik võtta vastu põhimõtteline seisukoht, kas me hindame oma looduslikku ressurssi ja kasutame seda või ei,» jätkas ta.
    «Olen veendunud, et Eestist saab teravilja importijast teravilja eksportiv riik,» lausus Mändmets. «Selleks vajame normaalset krediiti ja võimalusi arenguks, sest meie põllumees tahab toota kvaliteetset toodangut.»
    «Mitte ostmine--müümine--vahetamine ei vii Eestit edasi, vaid tootmine, kasutades ära meie oma looduslikku rikkust -- maad. Temaga ei saa küll püstirikkaks, kuid riigi püsimajäämise jaoks on see oluline,» ütles Mändmets.
    - Eesti majandus arenes aasta jooksul edasi ilma eriliste tagasilöökideta. Majandusminister Andres Lipstok peab selle põhjuseks Eesti liberaalset majandusruumi. Suurimate edusammudena toob ta esile uute turgude avanemise ettevõtjatele.
    «Eesti majandusruum on liberaalne ja avatud ning selle tervendamiseks midagi suurt ette võtta vaja ei ole,» leidis Lipstok. «Rohkem oleme vaeva näinud uute turgude lahtitegemisega Eesti ettevõtjatele.»
    «Näiteks vabakaubandusleping Ukrainaga, täiendav protokoll Baltimaadega põllumajandustoodete osas,» selgitas minister. «Sellised lepingud on meil ka EFTA maade ja Euroopa Liidu liikmetega.»
    «Eesti majanduselule lõppes eelmine aasta hästi -- sisemajanduse kogutoodang kasvas, esimeses kvartalis positiivsed tendentsid süvenesid,» jätkas ta.
    «Suured makromajanduse parameetrid pole siiski nii head, kui oleksime tahtnud. Põhjuseks on esimesele kvartalile iseloomulikud sesoonsed iseärasused või esimeses voorus erastatud ettevõtete finantstulemuste ilmnemine,» lausus Lipstok.
    «Kui vaadata Eesti väliskaubandusbilanssi, siis see on küll jätkuvalt negatiivne, kuid selle tekitavad eeskätt kütused, masinad ja seadmed,» lisas Lipstok. »Eesti Panga valuutavarud või krooni kattevara kasvab ja ka esimeses kvartalis polnud vajadust reservide kallale minna.»
    Lipstok tõi positiivsena esile energeetikas toimuvaid protsesse. «Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimise kavad on valmis ja selged sihid nende erastamiseks on maha pandud, kosilased käivad,» rääkis ta.
    «Eesti üks olulisemaid majandustalasid hakkab vähemalt paberil saama uut tuult ja mõtet,» lausus Lipstok.
    - Transpordi ja side vallas on areng viimasel aastal olnud eriti kiire. Reformid ja muutused on puudutanud eeskätt raudteed ja lennundust, suurim edasiminek on aga side vallas.
    «Raudteetranspordis oleme elanud üle kõige tõsisema sõja, kuid probleemid pole sellega veel lõppenud,» rääkis teede- ja sideminister Kalev Kukk. «Oleme töötanud välja raudtee arengukava, mille kõige olulisem otsus on Edela-Raudtee ehk väikese raudtee osas põhimõtteliste otsuste vastuvõtmine,» ütles Kukk.
    Teede arengust tõi ta esile valitsuse poolt heakskiidetud Eesti maanteede arengukava aastateks 1995--2005, millele ei suudeta aga finantseerimist tagada.
    «Lennutranspordis on saavutusteks lennujuhtimise eraldamine lennuametist ehk õnnestus lahku lüüa lennuliikluse juhtimine ja kontroll selle üle,» lausus Kukk.
    «Saavutus on ka Estonian Airi erastamine lahendusega, mis oli ilmselt parim võimalikest,» lisas ta.
    «Telekommunikatsioonide arengult on Eesti aga juba 21. sajandis,» kinnitas Kukk. «Võrreldes selles osas Eestit Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikidega, oleme saavutanud rohkem, kui kaheksa aastat tagasi loota oskasime.»
    «Kolmkümmend telefoni ja kolm mobiiltelefoni saja elaniku kohta on tulnud sisuliselt null-tasemelt,» lisas Kukk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.