Eesti turud vajavad korrastamist

Viimasel ajal on kriitikat pälvinud vabariigi valitsus, kes on lubanud piirama hakata varimajanduse laiutamist turgudel. Turgude pooldajad väidavad, et pole mingit vajadust turgude tegevusse sekkuda, sealne äri olevat täiesti legaalne ning igati soosimist vääriv. Alljärgnevalt mõned omapoolsed seisukohad antud teemal.

Selline küsimus tekib paratamatult, kui lugeda erinevaid hinnanguid turgude aina suureneva osatähtsuse kohta ostukanalina. Kui turgude suur osatähtsus oleks tingitud sellest, et turud ületaks kauplusi parema teenindamise taseme, müüdavate kaupade kvaliteedi jms poolest, oleks põhjust rääkida konkurentsist.

Paraku on aga turgude suure populaarsuse peamine põhjus turukaupade madalamad hinnad võrreldes poodidega. Turukauplejad väidavad turgude ja poodide hinnaerinevuste põhjuseks olevat poodide suured juurdehindlused ning poeomanike soov teenida ülikasumeid.

Loomulikult on poepidaja, nagu iga teisegi ettevõtja (sh ka turukaupleja), eesmärgk kasumi teenimine, samas aga ei ole praeguses Eesti jaekaubanduses kuidagi võimalik rääkida mingitest ülikasumitest. Jaekaubanduse keskmine juurdehindlus on praegu ca 25% (toidu- ja esmatarbekaupadel veelgi vähem).

Kaubandusvõõrale tavakodanikule võib tõesti tunduda, et saamahimuline kaupmees võib selle kõik nüüd endale taskusse ajada. Tegelikult kulub aga suuremjagu teenitust tsiviliseeritud kauplemisega seotud vältimatute kulude katmiseks ja investeeringuteks (rent, soojus- ja elektrienergia, transport, remont, uute kaubandusseadmete ostmine, töötajate palgad, maksud jms). Turukaupade madalad hinnad ei ole tingitud mitte turukaupmeeste suurest ligimesearmastusest, vaid sellest, et turgudel kaubeldes saab vältida tänapäevasele kauplemisele omaseid kulusid ning edukalt kõrvale hoida maksudest.

Julgen väita, et suur osa Eesti poodidest on, vaatamata üksikutele eranditele, küllaltki tõsises kriisis, kuna vähese käibetõusu arvel ei ole enam võimalik katta oluliselt tõusnud kauplemiskulusid. Poepidajal tekib nüüd täiesti õigustatud küsimus, kas on üldse mõtet investeerida oma kaupluse arengusse (teha remonti, soetada kalleid kassasüsteeme vm), kui sama kaupa turuletilt, kastinurgalt või autokapotilt müües võib palju edukamalt läbi lüüa. Nii saab sama käibe minimaalsete kuludega ja maksimaalse efektiivsusega, makse las maksavad rumalad, samas on ostjad hindadega rahul. Kui poepidamine on kaotamas oma atraktiivsust, siis valitseb tõesti tohutu tung üha uute turgude ja kahtlase päritoluga kaupadega kauplevate putkade rajamiseks. Selle asemel, et tulutult jahmerdada poe pidamisega, on poeruumidki palju arukam välja rentida turumüüjatele, sellised pretsedendid on kahjuks juba loodud.

Kui riik peaks igati huvitatud olema legaalse kaubanduse edukusest ja sellest laekuvatest maksudest, siis kohalikke omavalitsusi näib oma territooriumil asuvate poodide käekäik huvitavat ainult sedavõrd, et need suudaksid tasuda aina kasvavaid munitsipaalruumide rente (lisaks sellele laekub omavalitsustele ka osa üksikisiku tulumaksust). Vaatamata turgudel ja tänavatel lokkava äri enamasti kahtlasevõitu taustale, kulub sealt tururentidest, kauplemislubadest jne laekuv raha hädasti ära kohalike eelarvete täienduseks, riigimaksude kogumine tänavakaubandusest jäägu maksuameti mureks.

Turgude pooldajad toovad argumendina välja vaba kauplemise hansalinnade kuldajal. Esiteks on aeg vahepeal teatavasti mõnevõrra edasi liikunud ja tänapäevane euroopalik kaubandus ei tähenda minu arvates ammugi enam lärmakat turuplatsi, vaid eelkõige ostjasõbralikke kaasaegseid ostukeskusi.

Teiseks, ei maksa arvata, et kauplemisvabadus hansalinnades kujutas endast seda, et igaüks võis kaubelda nii, kuidas ise soovis. Tegelikult oli kogu tolleaegne kaubandus ja ka kaupmeeste omavahelised suhted küllaltki täpselt reglementeeritud. Turgude pooldajate arvates toob valitsuse poolt kavandatava turueeskirja vastuvõtmine kaasa turumajanduse lõpu, turgude sulgemise, totaalse hinnatõusu, prostitutsiooni ja kuritegevuse kasvu ning koguni rahutused muukeelse elanikkonna seas enne kohalikke valimisi. Arvan, et need prognoosid on küll tugevasti üledramatiseeritud. Turumajandusliku riigi majanduse aluseks on vaba konkurents, aga siinjuures on riigi ülesanne tagada kõigile konkureerijatele võrdsed tingimused. Praegu eksisteerivad võrdsed tingimused ainult paberil. Eeltooduga ei taha ma sugugi väita, et kogu turukaubandus on läbinisti halb. Ei saa mingit õigustust olla ka tsiviliseeritud kauplemise norme eiravatele ja varimajanduse mängureeglitele üle läinud poodidele.

Jaekaubanduse liit on juba mõnda aega püüdnud tähelepanu juhtida kahjule, mida turgudel lokkav varimajandus toob kaasa Eesti majandusele. Loodan väga, et valitsuse kavandatu viib ka tulemini, mis taastaks normaalse konkurentsisituatsiooni kaubanduses.