Hispaania riigil on riigiettevõtete müügiks kaks põhjust: esiteks tahavad nad erastamisest saadava rahaga tasakaalustada eelarvet, et sillutada teed loodavasse Euroopa majandus- ja valuutaliitu, ning teiseks on see kodanliku valitsuse jaoks nii ideoloogiline kui poliitiline küsimus.

Hispaania riik on suurim tegutseja Madridi börsil, kus aktsiate koguväärtus on 324 miljardit Eesti krooni. Nüüd luuakse spetsiaalne organ, mis hakkab erastamisega tegelema.

Müüdavad firmad jaotatakse nelja rühma. Esimeses voorus müüb riik maha endale kuuluvad magusamad palad -- 20% Telefónica aktsiatest, 10% naftafirma Repsoli aktsiatest, 66% energiafirma Endesa aktsiatest, 45% Gas Naturali aktsiatest ja 25% Argentaria panga aktsiatest.

Teise rühma kuuluvad põhiliselt elektrifirmad, millel ikka veel on monopoolne seisund, mis on kavas kaotada. Kolmandas rühmas on suurfirmad, millel on majandusprobleeme, nagu näiteks lennufirma Iberia ja lennukitootja Casa. Ja neljandasse gruppi jäetakse niisugused ettevõtted, mis on suures kahjumis ning mis lähevad müüki peaaegu tasuta.

Hispaania tööstusminister Josep Piqué on teatanud, et tema eelistaks firmad müüki panna korraga, kuid eksperdid on veendunud, et turg ei suuda nii suurt aktsiamüüki korraga ära seedida. Koos rahandusminister Rodrigo Ratoga õhutavad nad erapanku aktsiaid ostma, kuid loomulikult loodavad nad, et aktsiate vastu valitseb ka suur rahvusvaheline huvi.

Paljud ökonomistid leiavad, et valitsuse usk aktsiate müügiedusse on liiga optimistlik ning on hea, kui müügist laekub riigikassasse kuni 27 miljardit Eesti krooni.

Hispaania riik on riigiettevõtete erastamisega teeninud viimase kolme aastaga siiski 86 miljardit krooni. DI