- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lähiajal tekib AS Edelaraudtee
Pärast Tallinna--Lelle, Lelle--Viljandi ja Lelle--Mõisaküla raudteeliini haldama hakkava ASi Edelaraudtee loomist otsustati firma peadirektorina tööle asuva Jüri Kuusiku sõnul vara jagada kahes etapis.
Esimeses osas jagati ära vara, mis riik paigutab ettevõttesse tema asutamisel mitterahalise sissemaksena. Siia hulka kuuluvad teed, side, elekter ja signalisatsioon.
Teiseks kuulub Kuusiku väitel jagamisele ka esmane osa veeremist, ilma milleta ei saa Edelaraudtee osutada operaatorteenuseid. Veermiku jagamine pole aga Kuusiku sõnul veel lõplik. Esialgu annab Eesti Raudtee Edelaraudteele üle viis moderniseerimata kuuevagunilist diiselrongi ja kaks moderniseeritud kuuevagunilist diiselrongi. Septembris peaks Kuusiku sõnul neile üle tulema ka kaks kolmevagunilist diiselrongi.
Kuigi alguses kuuluvad kõik firma aktsiad riigile, on Kuusiku sõnul vähetõenäoline, et riik jõuab kaua ülal pidada firmat, mis nõuab pidevalt suures mahus investeeringuid.
Kuusiku hinnangul tuleks esmased investeeringud teha teede olukorra parandamisse. Selleks, et likvideerida avariiohtlikud teelõigud, tuleks Kuusiku sõnul kohe investeerida ligi 1,6 miljonit. Kui tahetakse kaotada aga liikluspiirangud, oleks tema hinnangul kohe vaja investeerida vähemalt 28 miljonit krooni.
Kuna reisijate vedu töötab terves maailmas kahjumiga, tuleb ka Edelaraudteel suurt tähelepanu pöörata kaubavedude mahu suurendamisele. Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kaubavedude mahtusi annab ja tuleb antud piirkonnas tunduvalt parandada.
Jüri Kuusiku väitel võiks Edelaraudtee tulevikus hakata korraldama ka rahvusvahelisi vedusid läbi Mõisaküla. Enne tuleb aga tema sõnul välja selgitada taoliste vedude vajadus ning reguleerida Mõisaküla piiripunktiga seotud küsimused Eesti ja Läti valitsuse vahel.
Kuusiku sõnul väheneksid juba ainult lühema tee tõttu läbi Mõisaküla Tallinnast Riiga sõites kaubavedude hinnad vähemalt kuus protsenti.
Kuigi Edelaraudtee pidi moodustatud olema juba esimeseks juuliks, on firma loomine Kuusiku sõnul seni veninud, kuna varade jagamine ja meeskonna moodustamine on võtnud planeeritust rohkem aega. Lõplikult loodetakse firma moodustada lähinädalatel.
Tänaseks on asutamisdokumendid läbi töötatud loodava Edelaraudtee meeskonna, RE Eesti Raudtee ja teede- ja sideministeeriumi poolt. Uue ettevõtte äriplaani töötas välja Mainor.
Kuusiku sõnul moodustatakse Edelaraudtee keskus endise EPT kaubabaasi varadest Türil. Tema ütlusel on Edelaraudtee edukast käivitumisest huvitatud ka tegevuspiirkonda jäävad neli maakonda.
Edelaraudtee loomise vastu on korduvalt protesteerinud Eesti vedurijuhtide ametiühingute liit, kelle juhatuse liige Toivo Kaur on ajakirjanduses nimetanud kogu ettevõtmist «majanduslikuks prostitutsiooniks».
Kaur põhjendab oma seisukohti sellega, et kahjum on loodavale ettevõttele sisse programmeeritud juba tema loomisel, sest Eesti Raudtee poolt üleantav tehniline baas ning eriti rongid on väga halvas seisukorras.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele