Elektri hinna põhjendatusest

Kuid riiklikud instantsid langetavad otsuseid tariifide kohta mitte ainult majandusarvutuste alusel, vaid ka poliitilistel põhjustel. Selline väide põhineb järgmistel arvudel. Ajavahemikus 1. jaanuarist 30. septembrini 1995. aastal oli kodutarbija põhitariif 35 senti kilovatt-tunni eest ja öine tariif 22 senti/kWh ehk 63% põhitariifist. 1. oktoobrist tõusis kodutarbija põhitariif 39 sendini kilovatt-tunni eest, kuid öötariif jäi endiseks, moodustades põhitariifist 56%. Käesoleva aasta 1. juunist kehtestatud uus põhitariif on juba 45 senti/kWh, kuid öiseks tariifiks jäi endiselt 22 senti/kWh ehk 49 protsenti põhitariifist. Seega, pärast eelmise aasta 1. oktoobrit kehtiv kodutarbija öötariif ei vasta enam tegelikele kulutustele.

Et aga energiasüsteem peab oma toodangu müügist saadud raha eest katma kõik tootmiskulud, siis mõnele tarbijagrupile tehtud tariifisoodustuse maksavad kinni teised tarbijad. Äraseletatult tähendab see, et kodutarbija soodsa öötariifi tõttu peavad juriidilised isikud elektri eest maksma rohkem. Edasi arutledes võib öelda, et kuna elektri hind mõjutab toodete ja teenuste hinda, siis lõpptulemusena mõjub see ikkagi elanike rahakotile, kuid nüüd juba kõigile, mitte ainult öötariifi kasutajaile.