Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektri hinna põhjendatusest

    Teatavasti kinnitas valitsus alates 1. juunist keskmiseks elektri hinnaks 45,4 senti/kWh, sealjuures kodutarbijale 45 senti/kWh. Majandusministri kinnitatud tariifitabelis on jäetud kodutarbija öötariifiks 22 senti/kWh, mis tähendab, et väljakujunenud tarbimisstruktuuri juures on kõikide kodutarbijate keskmine müügihind 38,1 senti/kWh. Et keskmine hind 45,4 senti/kWh tuleks välja, saab teiste tarbijate, s.o juriidiliste isikute keskmiseks hinnaks 49 senti/kWh.
    Selleks, et ühtlustada elektrijaamade koormust ööpäeva ulatuses, püütakse soodustada elektritarbimise suurendamist öisel ajal. Põhiline soodustamisvõte on öisele elektrile madalama hinna kehtestamine.
    Majandusarvutustes lähtutakse öise tariifi arvutamisel kütuse ja selle transpordi maksumusest, seadmete kulumist ning osast tööjõukulust. Nii peaks öine tariif moodustama veidi üle 60% päevasest, sest päevase tariifi arvutamisel võetakse aluseks kõik tootmis-, jaotamis- ja müügikulud. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest, esitatakse elektritootja ettepanekud elektri hinna kehtestamiseks.
    Kuid riiklikud instantsid langetavad otsuseid tariifide kohta mitte ainult majandusarvutuste alusel, vaid ka poliitilistel põhjustel. Selline väide põhineb järgmistel arvudel. Ajavahemikus 1. jaanuarist 30. septembrini 1995. aastal oli kodutarbija põhitariif 35 senti kilovatt-tunni eest ja öine tariif 22 senti/kWh ehk 63% põhitariifist. 1. oktoobrist tõusis kodutarbija põhitariif 39 sendini kilovatt-tunni eest, kuid öötariif jäi endiseks, moodustades põhitariifist 56%. Käesoleva aasta 1. juunist kehtestatud uus põhitariif on juba 45 senti/kWh, kuid öiseks tariifiks jäi endiselt 22 senti/kWh ehk 49 protsenti põhitariifist. Seega, pärast eelmise aasta 1. oktoobrit kehtiv kodutarbija öötariif ei vasta enam tegelikele kulutustele.
    Et aga energiasüsteem peab oma toodangu müügist saadud raha eest katma kõik tootmiskulud, siis mõnele tarbijagrupile tehtud tariifisoodustuse maksavad kinni teised tarbijad. Äraseletatult tähendab see, et kodutarbija soodsa öötariifi tõttu peavad juriidilised isikud elektri eest maksma rohkem. Edasi arutledes võib öelda, et kuna elektri hind mõjutab toodete ja teenuste hinda, siis lõpptulemusena mõjub see ikkagi elanike rahakotile, kuid nüüd juba kõigile, mitte ainult öötariifi kasutajaile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.