GGI-Eestile uute investorite leidmisel abiks olnud RETi Aregugrupi direktor Mehis Pilv rääkis, et kahjuks ei ole GGI-Eesti investorite jaoks atraktiivne. «Aga ma ei ütleks, et klaasitehase taaskäivitamine on lootusetu üritus,» lausus ta.
Pilve sõnade kohaselt on tehasesse lähiajal tulemas kaks investorit, kes on päris pikalt projekti vastu huvi tundnud.
«Kuna ma selle asjaga olen nn ühiskondlikus korras tegelenud, on minu laualegi tulnud mitu päris huvitavat projekti seoses selle tehasega,» vihjas Pilv.
Ta ütles, et GGI-Eestil on suhteliselt väike, umbes paari miljoni kroonine võlakoormus ning tulevane investor saab ettevõtte suhteliselt odavalt kätte, kuid tööd tuleb seal palju teha.
Majandusministeeriumi ehitusvaldusgrupi nõunik Innar Uuetoa ei osanud praegu midagi konkreetset võimalike GGI-Eesti investorite kohta rääkida. «Seni pole asi muidugi paremuse poole liikunud,» lausus ta.
Samas ta märkis, et keegi India päritolu investor tunneb tehase vastu huvi ja pidi läbi rääkima ka ameeriklastest omanikega. «Mida nad konkreetselt teha kavatsevad, ei oska ma öelda,» tunnistas Uuetoa. «Raha tuleb neil vist läbi Islandi.»
Pilv märkis, et ameeriklased on huvitatud oma osalusest lahtisaamisest.
GGI-Eestis on olukord ikka veel ebamäärane, ütles Järvakandi alevivanem Ahti Arak. «Ma ei oskagi öelda, mis seal on või mis saab,» sõnas ta.
Firma üle 200 töötaja oli alates veebruarist, mil ettevõte tootmise lõpetas, kolm kuud sundpuhkusel ja sai kuus veidi üle 400 krooni palka.
«Praegu on mõned inimesed tehasest lahkunud,» nentis Arak. Kuid enamik on tema sõnul endiselt GGI-Eesti hingekirjas.
Eks neile leitakse rakendust territooriumi või tootmistsehhide korrastamisel, lausus alevivanem.
Järvakandis tegutseb GGI-Eesti kõrval edukas klaastaaratootja AS Järvakandi Klaas.