Maarjamaa risti autorlus kütab pingeid üles

Pool aastat enne seda, kui riigikogu 1995. aasta mais muutis teenetemärkide seadust, tuues sinna sisse uue aumärgi, Maarjamaa risti, oli Ivanovil ja aumärgi tulevasel autoril Priit Herodesel tekkinud idee valmistada üks aumärk välismaiste riigipeade tarbeks.

Idee kunstiliseks teostajaks sai Priit Herodes ning Heinar Ivanov meisterdas terasest pressivormid ja prooviordenid.

Selle aasta alguses, mil tema tööga väga sarnane orden juba üle poole aasta käibes oli, pöördus Ivanov presidendi kantselei poole kirjaga, paludes tasuda nelja valmistatud ordeni proovinäidise eest 29 000 krooni.

Vastutasuks lubas AS Graver garanteerida, et hävitab ordeni valmistamiseks vajalikud pressivormid või annab need tervetena riigikantselei käsutusse. Kui aga presidendi kantselei ei ole nõus arvet tasuma, palus Ivanov proovinäidised tagastada.

Presidendi kantselei direktor Janus Pikan suunas kirja edasi riigikantselei riigisümboolika osakonnale. Vastuseks Ivanovi kirjale teatas riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd, et riigikantselei ei ole ASilt Graver Maarjamaa risti proovinäidiseid tellinud.

Ivanov esitas seepeale riigikantseleile arupärimise: kas Maarjamaa risti terasvormid kuuluvad ASile Graver.

Seepeale soovis riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd teada, kelle tellimusel AS Graver pressivormid ja ordeni näidised valmistas, ning palus esitada tellimiskirjad või hankelepingud. Ka soovis Mänd teada, kellele firma ordeni näidised üle andis.

Tellimuskirju, üleandmis-vastuvõtudokumente ega proovinäidiseid ASi Graver käsutuses ei ole.

«1994. aastal graveerisin Maarjamaa risti pressivormid ja valmistasin proovinäidised, mis on väga sarnased 1995. aasta kevadel valmistatud aumärgiga. Nüüd tahetakse mind aga mängust välja jätta,» rääkis Ivanov.

Tollane riigikantselei sümboolika osakonna juhataja Raivo Jakobson vastas Ivanovile, et kuna puuduvad igasugused dokumendid, mis selgitaks, kuidas oli üldse võimalik, et AS Graver hakkas riikliku teenetemärgi näidiseid tegema, siis pole ka mingit alust kulutada riigi raha firma väidetavate kulutuste katmiseks.

Jakobson luges sellega diskussiooni ammendatuks ning palus edaspidiste pretensioonidega pöörduda tellija poole.

Kui nüüd tema töö nullitakse, lubas Ivanov hakata ordenite tootmisega äri tegema. Kindlasti tahaksid kollektsionäärid osta seda ordenit.

Teenetemärkide seaduses on aga kirjas, et riiklike teenetemärkidega äravahetamiseni sarnaste märkide valmistamine on keelatud. «Aga riik valmistas ju minu märgiga sarnase märgi, mitte vastupidi,» ütles Ivanov. Ta lisab, et ilmselt peab ta ordeni lihtsalt müüki panema ja ootama ära kohtuprotsessi.

Riigikantselei sümboolika osakonna juhataja Leo Aadel on seisukohal, et ASil Graven ei ole mingit seaduslikku alust raha nõuda, sest lepingulisi dokumente ei ole. «Küsimus on ainult isiku tuvastamises, kes need märgid vastu võttis,» lausus Aadel. Ta lisas, et tema sellist isikut ei tea ning tema leidmine oleks Ivanovi ülesanne.

Praegu vaidleb Aadel Maarjamaa risti pärast juba järgmise firmaga, ASiga Markiis, kes tegi lepingu alusel esimese koguse ordeneid. Need osutusid Aadeli sõnul praagiks: «Aga kuna neile tundub see leping perspektiivikas, ei taha nad sellest loobuda.»

Riigikantselei sõlmis juba eelmise aasta septembris uue Maarjamaa risti valmistamise lepingu ASiga Miniplast Pluss.