Hoiupank ostab Iisraeli relvafirmalt valitsuse võlakirjad

Kaitseministeerium, rahandusministeerium ja Hoiupank korraldavad täna 1993. aastal Iisraeli firmalt Israel Military Industries Ltd ( endine TAAS-Israel Industries Ltd) relvade ostu katteks emiteeritud Eesti valitsuse võlakirju puudutava pressikonverentsi.

BNSi andmetel on Eesti valitsuse ja TAASi vahel sõlmitud lepingu koguväärtus 49 miljonit dollarit, mille Eesti peab välja maksma 2000 aasta 1. veebruariks. Kokku emiteeris valitsus seitse võlakirja, millest kaks on tänaseks välja lunastatud ning kolmanda väljaostu tähtaeg on 31. juuli.

Peaminister Tiit Vähi ütlusel on valitsus põhimõtteliselt nõus mitme Eesti kommertspanga ettepanekuga, et viimased võiksid Iisrareli relvatehingu eest lunastatavad võlakirjad välja osta ja deponeerida valitsuse garantiiga likviidsete võlakirjadena.

Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide juhtimise osakonna juhataja Erkki Raasuke, Forekspanga investeeringute osakonna juhataja Peep Soone, Ühispanga asepresident Margus Schults ning Tallinna Panga kapitali ja rahaturgude osakonna juhataja Alo Alunurm väitsid, et nende pangad nimetatud ettepaneku taga ei ole.

Hoiupanga pressiesindaja Kristi Liiva ei nõustunud Hoiupanga võlakirjadest huvitatust kommenteerima, öeldes, et Hoiupank ei kinnita seda väidet ega lükka ka ümber.

Iisrael Military Industries Ltd ei soovinud eile Äripäevale võlakirjade müüki kommenteerida.

Relvatehingu vahendaja Leonid Apananski ütles, et võlakirjade ja kogu relvatehingu edasise saatuse ja käiguga tema enam kursis ei ole.

Kuigi nimetatud võlakirjade tingimusi pole seni avalikustatud, peavad spetsialistid tõenäoliseks, et kolm aastat tagasi lasti need välja TAASile soodsatel tingimustel.

Tundmatuks jääda sooviva pangandusspetsialisti ütlusel muudaks kommertspangale selle võlakirja ostu atraktiivseks juba 8protsendiline intress. Valitsuse võlakirjad on madala riskiastmega ning fakt, et Eesti turul rohkem valitsuse võlga pole, teeb need veelgi ihaldusväärsemaks, lisas spetsialist.

Samas on pangandusturg seisukohal, et ühele pangale pole kõigi võlakirjade omandamine jõukohane. Võimalikuks investeeringuks peetakse paarisadat miljonit krooni. Ka valitsuse otsus jätab võimaluse, et võlakirjadest huvitatud pank kaasab võlakirjade ostu meelepärase investori.

Margus Schultsi sõnul takistab oletatav kõrge, 10 miljoni dollariline nominaalväärtus võlakirjade müüki ning eeldab splitti ehk nende nominaalväärtuse kahandamist.

Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agate Daltoni sõnul on igati tervitatav, et võlakirjad tulid Eestisse, kuna sellega on senine välisvõlg ümber konverteeritud sisevõlaks.

Tundmatuks jääda soovinud pangandusekspert ütles, et välisvõla muutumist sisevõlaks ei saa nii üheselt võtta. Suurte valitsuse võlakohustuste puhul valitseb oht, et raha tõmmatakse turult ja tööstusest ära ning see omakorda võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi majanduse arengus, märkis ta.

Eelmisel teisipäeval otsustas valitsus võtta teadmiseks Israel Military Industriesi otsuse müüa Eesti Vabariigi valitsuse poolt 7. jaanuaril 1993. a seoses lepinguga nr ESIL-001-J-93 emiteeritud võlakirjad nr 3,4,5,6 ja 7 Eesti kommertspankadele või nende poolt määratud investoritele. Võlakirjad müüakse mahus, mille osas relvad on Eestile müügitehingu ajaks tarnitud.