31 juuli 1996

Korteri üürimisel oma risk

Kinnisvarabüroo Ober Haus peamaakleri Hindrek Leppsalu sõnul tekib konflikte ajalehe kaudu oma korteri välja üürinud omaniku ja üürniku vahel tihti.

«Soomlannast üürnik võttis lahkudest korterist kaasa kõik kahhelkivid, linoleumi ja ka pistikupesad. Palju ei puudunud, et omanik oleks juhtmete lahtistest otstest elektrilöögi saanud,» kirjeldab Leppsalu oma kõige äärmuslikumat juhtumit. Kuna üürnik oli juba Soomes, otsustas omanik vaatamata lepingu olemasolule politsei poole mitte pöörduda.

Koos mööbliga korterist lahkumist tuleb Leppsalu sõnul ette siiski harva. Tunduvalt tihedamini jäetakse korterist lahkudes maha tasumata telefoniarve ning maksmata viimaste kuude üür. Politsei poole selliste summade pärast reeglina ei pöörduta, lisab Leppsalu.

Korteri väljaüürimisel kinnisvarabüroode kaudu on risk ebaausa üürniku otsa sattuda palju väiksem, kinnitab Leppsalu. «Kliendiga vesteldes tuleb tema jutust ja käitumisest välja, kas ta on suli või ei ole,» jagab peamaakler oma kogemusi.

ERI kinnisvarabüroo maakleri Diana Pedaru sõnul piisab üürnikuga vestlusest täiesti temast ettekujutuse saamiseks. «Maakler peab olema psühholoog ja igast inimesest head maaklerit lihtsalt ei saa,» iseloomustab ta oma tööd.

Hindrek Leppsalu sõnul on kinnisvarabüroodel võimalik kontrollida ka üürniku tausta. «Ametlikku andmebaasi Eestis selleks ei ole ning info kogumine käib tuttavatelt ja sõpruskonnast,» valgustab Leppsalu büroo töömeetodeid.

Pindi kinnisvarabüroo maakleri Külli Kombi sõnul ei ole paljudel klientidel aega oma korteri väljaüürimisega ise tegeleda. Samuti ei taha paljud oma telefoninumbrit ajalehes avaldada, lisab Komp.

Diana Pedaru sõnul otsivad odavate korterite väljaüürimisel üle poolte omanikest endale üürnikke kinnisvarabüroo abita. Põhjuseks kokkuhoid vahendustasult. Keskmiseks vahendustasuks Tallinnas on ühe kuu üür, mille kinnisvarabüroole maksab korteri rentija.

Kallimate korterite puhul toimub enamik tehinguid kinnisvarafirmade kaudu, kirjeldab Pedaru. «Enamus nii kallite korterite üürijatest on välismaalased, kes ei kujuta ettegi korteri üürimist ilma kinnisvarabüüroo vahenduseta,» ütles ta.

Suur hulk korteriomanikest, kes on oma elamispinna väljaüürimisega kord juba pahandustesse sattunud, tuleb järgmisel korral firmasse, lisab Pedaru.

Kõige kindlam on elamispindu üürida saatkondadele. Samuti on väga head kliendid firmad ja välismaalased, kelle puhul on samuti vähetõenäoline, et üüriraha laekumata jääb, hindab Pedaru.

Kõige rohkem kardavad omanikud üksikuid noori inimesi.

Paljud maaklerid, kes kinnisvarabüroo ülesandeid täidavad, reklaamivad ennast ajalehekuulutustes üksikisikutena, seletab Pedaru.

«Üürile anda ühetoaline korter Mustamäel ja all mingi nimi -- Jüri või Mari --, näeb välja tavaline kuulutus,» selgitab ta. «Seda, et tegu on vahendajatega, saab inimene aru alles siis, kui temalt vahendustasu nõudma hakatakse,» lisab ta.

Riigil jäävad sellise tegevuse pealt maksud saamata. Kahjuks ei ole näha, et selliste vahendajate arv aja jooksul väheneks,» märgib Pedaru. Iga viienda ajalehekuulutuse taga seisab vahendaja.

Hetkel kuum