1 august 1996

Enne sõda oli Eesti kroon veelgi tugevam

Eesti krooni tuntus maailmas iga aastaga laieneb. Keskpankadest asus esimesena krooni ametlikult noteerima Soome Pank ja see leidis aset 1. detsembril 1992. Veel noteerivad praegu krooni vähemalt Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Moldova, Ukraina, Usbekistani, Kasahstani, Kirgiisi, Gruusia ja Armeenia keskpangad. Otsustades noteerijate arvu järgi, on krooni tuntus ida pool praegu ehk suuremgi kui läänes.

Korraks võiks siiski pöörata pilgu minevikku -- aega, mil Eesti kroon oli Euroopas võrdne võrdsete seas. Tallinna fondibörsi kursisedel 17. veebruarist 1939 toob ära Eesti krooni suhted teistesse valuutadesse.

Esikohale on tabelis paigutatud Briti nael, mis oli tollal ilmselt maailmaraha, ning teisel ja kolmandal kohal olid vastavalt USA dollar ja Saksa mark. Praegu võiks tähtsuse kolmik olla dollar, Saksa mark, Jaapani jeen.

Nendel riikidel, kes pärast Teist maailmasõda kandusid sotsialismileeri, rahvusliku valuuta areng katkes.

Oma valuuta võeti Balti riikides 1992. ja 1993. aastal käibele kursi seisukohalt täiesti uuelt kohalt, ilma järjepidevuseta. Ent muude valuutade suhteid on vägagi huvitav jälgida.

Briti nael võrdus tollal 4,70 dollariga, praegu üksnes 1,56 dollariga. Enim ongi oma hiilgusest kaotanud Briti nael, kusjuures praegune kurss pole veel kõige madalam. 1984. aastal oli nael väärt ainult veidi üle ühe dollari.

Aastal 1939 võrdus dollar 2,49 Saksa margaga, praegu on suhe umbes 1,48 (11,84 krooni). Saksa mark läbis radikaalse reformi pärast sõda ja sellest ajast saadik on Saksa mark dollari suhtes pidevalt tugevnenud.

Sõjajärgsete kursside madalaim dollar oli 1995. aasta aprillis, kui ta võrdus 1,35 DEMi (10,80 krooniga). Dollari intresse on viimasel neljal aastal pidevalt tõstetud ja Saksa marga intresse alandatud -- see peaks dollari langusele vastu töötama, kuid praktikas pole siiski aidanud. Naabervaluutad olid kroonist odavamad

Läti latid ja Leedu litid olid enne sõda odavamad kui kroon, praegu on olukord vastupidi. Muidugi mõista ei ole nominaali suurus raha tugevuse seisukohalt tähtis. Läti Pank hoiab lati kurssi muutumatuna SDRi valuutakorvi suhtes, litt on aga fikseeritud USD suhtes 4:1.

Ka Rootsi kroon oli tollal odavam kui Eesti kroon, Soome mark maksis aga kõigest kaheksa senti.

Ostu- ja müügikursside vahe (spread) on kursisedelil keskeltläbi 1,5%, mis vastab tänasele sularaha spread'ile vahetuskontoreis.

Hetkel kuum