Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enne sõda oli Eesti kroon veelgi tugevam

    Eesti krooni tuntus maailmas iga aastaga laieneb. Keskpankadest asus esimesena krooni ametlikult noteerima Soome Pank ja see leidis aset 1. detsembril 1992. Veel noteerivad praegu krooni vähemalt Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Moldova, Ukraina, Usbekistani, Kasahstani, Kirgiisi, Gruusia ja Armeenia keskpangad. Otsustades noteerijate arvu järgi, on krooni tuntus ida pool praegu ehk suuremgi kui läänes.
    Korraks võiks siiski pöörata pilgu minevikku -- aega, mil Eesti kroon oli Euroopas võrdne võrdsete seas. Tallinna fondibörsi kursisedel 17. veebruarist 1939 toob ära Eesti krooni suhted teistesse valuutadesse.
    Esikohale on tabelis paigutatud Briti nael, mis oli tollal ilmselt maailmaraha, ning teisel ja kolmandal kohal olid vastavalt USA dollar ja Saksa mark. Praegu võiks tähtsuse kolmik olla dollar, Saksa mark, Jaapani jeen.
    Nendel riikidel, kes pärast Teist maailmasõda kandusid sotsialismileeri, rahvusliku valuuta areng katkes.
    Oma valuuta võeti Balti riikides 1992. ja 1993. aastal käibele kursi seisukohalt täiesti uuelt kohalt, ilma järjepidevuseta. Ent muude valuutade suhteid on vägagi huvitav jälgida.
    Briti nael võrdus tollal 4,70 dollariga, praegu üksnes 1,56 dollariga. Enim ongi oma hiilgusest kaotanud Briti nael, kusjuures praegune kurss pole veel kõige madalam. 1984. aastal oli nael väärt ainult veidi üle ühe dollari.
    Aastal 1939 võrdus dollar 2,49 Saksa margaga, praegu on suhe umbes 1,48 (11,84 krooni). Saksa mark läbis radikaalse reformi pärast sõda ja sellest ajast saadik on Saksa mark dollari suhtes pidevalt tugevnenud.
    Sõjajärgsete kursside madalaim dollar oli 1995. aasta aprillis, kui ta võrdus 1,35 DEMi (10,80 krooniga). Dollari intresse on viimasel neljal aastal pidevalt tõstetud ja Saksa marga intresse alandatud -- see peaks dollari langusele vastu töötama, kuid praktikas pole siiski aidanud. Naabervaluutad olid kroonist odavamad
    Läti latid ja Leedu litid olid enne sõda odavamad kui kroon, praegu on olukord vastupidi. Muidugi mõista ei ole nominaali suurus raha tugevuse seisukohalt tähtis. Läti Pank hoiab lati kurssi muutumatuna SDRi valuutakorvi suhtes, litt on aga fikseeritud USD suhtes 4:1.
    Ka Rootsi kroon oli tollal odavam kui Eesti kroon, Soome mark maksis aga kõigest kaheksa senti.
    Ostu- ja müügikursside vahe (spread) on kursisedelil keskeltläbi 1,5%, mis vastab tänasele sularaha spread'ile vahetuskontoreis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.