Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasumata liikmemaksud -- kooliraha kergeusklikkuse eest

    Eesti liikmemaksuvõlg 76 rahvusvahelisele organisatsioonile on 55 miljonit krooni, millest lõviosa moodustab võlg kümnele organisatsioonile, peamiselt ÜRO-le ja selle allorganisatsioonidele. Võlg on tekkinud viie aasta jooksul, tegemist on keskmiselt 11miljonilise aastavõlaga.
    Rahvusvahelise organisatsiooni liikmeksolemise plussid ja miinused vajavad vaagimist.
    Liikmeksolek annab Eestile kaasarääkimise ja hääletamise õiguse. Selles osas on liikmed enamasti võrdsed, vahet tehakse liikmemaksu määramisel. Nõrgemad saavad hinnaalandust, kuid mitte alati ja igas organisatsioonis.
    Organisatsioonile laekunud raha kulub enamasti sekretariaadi ülalpidamiseks ja konverentside korraldamiseks, ent ka abiprogrammide finantseerimiseks. Eestile on soodus asjaolu, et abiprogrammid on reeglina sihitud nõrgemate toetamiseks. Ent abi on igasugust. On programme, mis maksavad kinni organisatsiooni kulud meiega tegelemisel, soovime seda või mitte. Antakse konsultatsioone, sageli häid, mõnikord mittevajalikke, kuid keelduda tundub ebaviisakas. On teretulnud ning tänuväärseid, kohati hädavajalikke programme, nt Rootsi ja Soome abi Paldiski probleemide lahendamisel. Vastupidiseks näiteks oleks osalemine rahvusvahelises organisatsioonis, mis uurib Antarktikas maavärinaid või likvideerib Eestis kirjaoskamatust.
    Võlad tuleb tasuda, see on kergeusklikkuse kooliraha. 1991. a ei olnud Eesti ühegi organisatsiooni liige ning vastuvõtmine kuhu tahes mistahes tingimustel oli saavutus omaette. Kuid liikmelisus rahvusvahelises organisatsioonis tuleb allutada asjalikule analüüsile.
    On organisatsioone, kust ei saa eemale jääda poliitilistel põhjustel (ÜRO). Teistes peaks liige olema materiaalsetel kaalutlustel, s.o kui liikmemaksud on väiksemad osutatavate abiprogrammide maksumusest. Peale selle on konventsioonid ja organisatsioonid, kus liikmeksolek ja allakirjutamine on vajalik rahvusvahelise renomee tarvis. Viimane on ELi ning NATOsse astumise eeldus. Näiteks keemiarelva keelustamise konventsioon. Meil ei ole keemiarelva, me ei kavatse seda hankida, toota ega kasutada. Konventsioonile kirjutasime aga alla ja osaleme nüüd sekretariaadi ülalpidamiskulude katmisel. Mida võitsime: me ei ole pahapoiste nimekirjas, kes pole alla kirjutanud. Mida kaotasime: 115 000 kr aastas. Kas oleme kahjumis või kasumis?
    Eesti peab selgitama, mis saab võlast, mis organisatsioonidest välja astuda ja kus oma häält tugevdada, et kasutegur oleks maksimaalne. Seisukoht on materiaalne, ent see on poliitilise kui mitte alus, siis oluline komponent.
    Järeldus: maksta võlad, olla edaspidi targem ning kasutada maksimaalselt foorumeid, kuhu oleme pääsme lunastanud.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Nvidia tulemuste ärevas ootuses sulgusid USA indeksid õrnalt rohelises
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.