5. august 1996 kell 22:00

Peaminister Persson ei armasta tuulevaikust

Rootsi selle suve põhiküsimus on tööturu dereguleerimine. Tööandjad ning opositsioon on ägedalt võidelnud palkade suurema diferentseerimise ning tööturu kindlustussüsteemi muutmise eest. Ettepanek muuta ametiühingute poolt pühaks kuulutatud põhimõtet -- viimasena sisse, esimesena välja -- viis läbirääkimised karile. Ametiühingud ei soovi olemasolevas tööseaduses muudatusi ning leiavad, et vaidlusaluse printsiibi kõigutamine tähendab valitsusele poliitilist enesetappu. Sügisel debatt jätkub.

Proovile pannakse ka koostöö keskparteiga. Esmalt tuleb sotsiaaldemokraatidel teha viimasega koostööd eelarve-eelnõu koostamisel, mis peab valmima 20. septembril. Ametiühingud on teatanud, et kavatsevad protestida nii valitsuse raha- ja kokkuhoiupoliitika, kui töötu abirahade suuruse ning Euroopa-poliitika vastu.

Lahendust ootab aatomienergia kasutamise lõpetamine. Kui valitsus ei esita konkreetseid ettepanekuid, kannatab koostöö keskparteiga.

Veel üks potentsiaalne konfliktiteema on Rootsi ühinemine valuutaliiduga. Valitsus võib selles osas seisukoha võtta septembri keskel, keskpartei seisukoht on kindlalt eitav.

Enamik tormidest, mis Persson sel aastal valla võib päästa, puudutavad tööpuudust ning Rootsi majanduse aeglast kasvutempot. Selleks et täita oma lubadus ja tööpuudust aastaks 2000 poole võrra vähendada, tuleb Perssonil peagi teatada, kuidas seda tehakse. 1996. aastal jääb tööpuudus 13 protsendile, mis on protsendi võrra kõrgem kui 1995. aastal. Esimestel sügiskuudel tuleb valitsusel esitada kriisipakett hõive parandamiseks. Selles on tööandjad ja ametiühingud ühel meelel, et mullused palgatõusud on Rootsi majandust oluliselt kahjustanud ning tööpuudust süvendanud. 90ndatel on Rootsi SKT kasvanud keskmiselt ühe protsendi võrra aastas, palgatõus on olnud kiirem.

Göran Persson on otsustanud aktiivselt osaleda ka Läänemere piirkonnas veel õhus rippuvate küsimärkide kõrvaldamisel.

Täna kohtub Rootsi peaminister USA presidendi Bill Clintoniga, et arutada Balti riikide julgeolekuküsimusi, kuna süveneb risk, et baltlasi ei võeta esimeste hulgas ei NATO ega Euroopa Liidu liikmeks.

Ameeriklased loodavad rootslaste abil umbsõlme lahendada, meenutades 1993.-94. a tõhusat koostööd Vene vägede väljaviimisel Eestist. Siis kutsuti Clintoni juurde 40 minutiks Carl Bildt. Ameeriklased kasutasid oma veenmisjõudu Moskvas, samas kui Stockholm lähinaabrina veenis eestlasi vägede väljaviimise tingimustega nõustuma. DN-REUTER-SD

Hetkel kuum