Pinged Lähis-Idas kergitavad nafta hinda

Esmaspäevasel Londoni toorainebörsil kerkis Brenti toornafta septembrifutuuride hind 19,95 dollarini barrelist, mis on 41 USA sendi võrra kõrgem kui reedel turgude sulgumise ajal.

Möödunud nädala neljapäevaga võrreldes on nafta kallinenud peaaegu dollari võrra.

USA kaitseminister William Perry ütles läinud nädalal, et USA valitsus on valmis rakendama «tugevaid meetmeid» mistahes riigi vastu, kui avastatakse selle seotus 25. juuni pommiplahvatusega, mis tappis 19 USA sõdurit Saudi Araabias. Perry sõnul on uurimine lõppjärgus ja peamine kahtlusalune Iraan.

Iraan ekspordib umbes 2,6 mln barrelit naftat päevas ja on peamine Aasia ja Lääne-Euroopa naftaga varustaja.

Eile esitati Bill Clintonile allkirjastamiseks seaduseelnõu, mis võimaldab rakendada sanktsioone Iraani ja Liibüa nafta- ja gaasiprojektidesse investeerivate firmade vastu. Mõlemad riigid on OPECi liikmed ning olulised naftatarnijad Euroopale.

Kummalisel kombel on nõudlus kütteaine järele kuuma suvise ilmaga samuti hinna üles viinud. Varud on langenud mõlemal pool Atlandi ookeani ning talveks valmistuvad diilerid ostavad kütet kokku.

Maailma naftaturu põhitähelepanu on siiski pööratud Lähis-Idale, kus on üle 60 protsendi maailma toornaftareservidest.

Pingeid kruvis üles ka eilses Timesis ilmunud artikkel, mille kohaselt luure keskagentuur (CIA) kahtlustab, et Iraan oli seotud TWA lend 800 katastroofiga.

Teherani ajalehed kutsusid valitsust üles kuulutama sõjaväes välja erakorralist olukorda ning kehtestama naftablokaadi USA vastu.

Pinged Lähis-Idas mõjutavad naftaturgu alati tugevalt. Sellistele riikidele nagu Jaapan, mis veab 80 protsenti kütusest sisse Lähis-Idast, avaldavad pinged otsest majanduslikku mõju. REUTER-BNS