Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähi tõrjub Rootsi ja Soome energeetikakontserne
Uudisteagentuuri BNS teatel põhjendas Vähi oma seisukohta sellega, et Vattenfall ja IVO on riigiettevõtted, valitsus aga kavatseb Eesti Energia just erastada.
«Juhul kui Eesti Energia müüakse Vattenfallile või IVO-le, ei ole tegemist privatiseerimisega, vaid kompanii ostmisega teise riigi kapitali poolt, mis minu arvates ei ole oma riigi kapitalist parem,» väitis Vähi eile Eesti Raadiole antud usutluses.
Eesti kavatseb põhimõtteliselt erastada oma ettevõtteid üksnes erafirmadele, mitte aga riiklikule väliskapitalile, lausus Vähi.
Peaminister andis mõista, et ta eelistaks müüa Eesti Energia USA energeetikafirma Northern States Power tütarfirmale NRG Energy, kuna see on eraettevõte.
Energeetikaalaste uuringutega tegeleva konsultatsioonifirma ASi Estivo asedirektor Aarne Leisalu ütles peaministri avaldust kommenteerides, et võibolla eelistatakse NRG Energyt poliitilistel põhjustel, kuna soovitakse saada Eesti idapiiri äärde ameerika kapitali.
Samas ei ole aga põhjust igal pool välja hõisata, et me pooldame just seda pakkujat, kuna läbirääkimiste juures on igati teretulnud, kui tulevad ka teised pakkujad ja aitavad meil hinda üles lüüa, rääkis Leisalu.
«Kui ma läbirääkimiste käigus teatan, et ärgu teised tulgu, ma neile seda asja ei müü, siis on see naljakas, sest sellega löön ma ise oma kauba hinna alla,» kommenteeris Leisalu peaministri eilset avaldust.
Leisalu sõnul on paljud firmad juba mitu aastat tundnud huvi Eesti Energiasse investeerimise vastu. See võimaldaks riigil Eesti Energia hinda üles lüüa, kuid millegi pärast ei soovi riik tekitada Eesti Energia erastamisel pakkujate vahel konkurentsi, lisas Leisalu.
Probleem ei ole selles, kellele Eesti Energia müüakse, vaid probleem on selles rumaluses, kuidas seda müüki praegu korraldatakse, rääkis Leisalu. Mitte keegi ei ürita välja selgitada Eesti Energia tegelikku hinda, vaid lepitakse selle hinnaga, mille üks ostja on välja öelnud, lisas ta.
Eesti Energia erastamise vastu on suuremat huvi ilmutanud NRG Energy, Vattenfall, IVO ja Saksa elektrifirma Preussen Elektra AG.
Äripäeva andmetel on kõik nimetatud neli firmat sõlminud Eesti Energiaga koostööprotokolli. Peale NRG Energy pole aga teised teatanud konkreetset summat, mida nad on nõus Eesti Energiasse investeerima.
NRG Energy on pakkunud Eesti Energia elektritootmise osa eest 50 miljonit dollarit ja lisaks sellele on lubanud garanteerida investeeringuid 200 miljoni krooni ulatuses.
Lõpliku otsuse Eestisse investeerimise kohta teevad ameeriklased sügisel ja kui see on positiivne, siis võib NRG Energy ja Eesti Energia ühisfirma tööd alustada juba järgmise aasta alguses.
Eesti Energia eelmise aasta netokäive oli 2,3 miljardit krooni ja netokasum 15,9 miljardit krooni.