«Loodame, et sellega saab küsimus poliitiliselt lahendatud,» lausus Tiit Vähi. Tema sõnul toimus valitsuses pikk diskussioon teemal, kas Eesti majanduspoliitikas peaks maksuseaduse rakendamine olema minimaalsete eranditega, kas subsideerimist toetada või mitte. «Ka kõige võrdsemate riigis on võrdsematest võrdsemad ja seoses sellega valitsus otsustas, et toetame nullkäibemaksu ideed,» rääkis Vähi.
Rahandusminister Mart Opmann, kes varem põhjendas nullkäibemaksumäära kaotamist ettetellitavale ajakirjandusele malli võtmisega Euroopa riikidelt, nentis nüüd, et Euroopa riigid subsideerivad ajakirjandust.
«Paljud Euroopa riigid tegelikult subsideerivad ajakirjandusväljaannete ja raamatute trükkimist. Tulenevalt ELi käibemaksu direktiividest on see õigus pärast 1997. aastat ainult nendes valdkondades, mis on riiklikult olulised või sotsiaalsetel põhjustel kaitstavad,» sõnas Opmann, «Euroopa kohtu otsuse kohaselt ajakirjandusväljaanded ja raamatud nende hulka ei kuulu.»
See tähendab, et 1997. aastal peab Euroopa Liit vastu võtma otsuse, kas rakendada ajakirjandusväljaannetele standardmäärasid, mis praegu Euroopa Liidu maades on 15% või lubab paralleelselt kasutada alandatud maksumäärasid, rääkis Opmann.
Teise argumendina lisas peaminister Vähi, et valitsus arvestab alati üldsuse arvamusega. Kuna ajakirjanduse kaudu on väljendunud üldine soov jätta kehtima nullmaksumäärad, siis valitsus seda ka toetab, märkis ta.
«Meil on hea meel, et valitsus sellise otsuse tegi ja tehtud vea nii ruttu parandas,» kommenteeris valitsuse otsust ajalehtede liidu juhatuse esimees Igor Rõtov.
Teisalt märkis Rõtov, et kui valitsus tulevikus hakkab tegema ajakirjandusväljaannete majandusnäitajaid mõjutavaid otsuseid, siis vältimaks segaduse ja lärmi tekitamist, tuleks need eelnevalt kooskõlastada ajalehtede liiduga.
«Tegelikult kogu see trall, mis käibemaksu ümber käis, näitas, et praegusel hetkel on ajakirjandusel väga suured võimalused enda kaitsmiseks ja poliitikud ei saa ajakirjandusvabaduse piiramiseks suurt midagi ette võtta,» sõnas Rõtov.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele